levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust:
(http://www.houseplant.co.il/image/users/153233/detail/big/2160112.JPG) -sultan-lemmalts (I.walleriana sün. I. holstii) Eelistab parasniisket, toitaineterikast sooja kasvukohta poolvarjus. Muld ei tohi läbi kuivada. Nõuab regulaarset väetamist ja äraõitsenud õite kärpimist. Võimalik kasvatada erinevates pottides-anumates, peenral. Võib olla kompositsioonis nii ere värvilaik kui ka kontrasttaim. Joonis 17. Sultan-lemmats (http://taimed.files.wordpress.com/2011/06/dsc03882.jpg? w=459&h=345) 11 f f
annaabi.ee 
