AM Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Page 4 Sheet1 Ld Mo Jo + + + + + Ld Mo Jo Sugukond TULIKALISED TOBIVÄÄDILISED ROOSÕIELISED + + + + + + + LIBLIKÕIELISED SARIKALISED + + + + JÄNESEKAPSALISED KUREREHALISED + LEMMALTSALISED + UBALEHELISED Ld Mo Jo KARELEHELISED + + HUULÕIELISED MAILASELISED + KANNIKESELISED KORVÕIELISED + + + + + UIBULEHELISED + NELGILISED + NURMEUKULISED Page 5 Sheet1 + NÕGESELISED LIILIALISED + + + + Ld Mo Jo + LOALISED + + PIIMALILLELISED
37. mägiristik (Trifolium montanum) L. 38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42. neljaseemneline hiirehernes (Vicia tetrasperma) (L.) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L.
Suurimat, põhjapoolkeral olevat holarktilist regiooni ehk Holarktist iseloomustavad pajulised, kaselised, ristõielised, nelgilised, roosõielised, sarikalised, kõrrelised. Liigirikkaim ja omapäraseim on Ida-Aasia ehk Hiina-Jaapani allregioon, mida peetakse paljude taimeperekondade tekkekohaks. Troopia jaguneb 2 regiooniks, mõlemaid iseloomustab palmiliste sugukond nin mürdiliste ja käpaliste rohkus. Paleotroopilisele regioonile on omased mooruspuulised, piimalillelised, lemmaltsalised, pandanilised, võhalised, ingverilised, banaanilised. Neotroopiline regioon on liigirikkaim taimsetikuregioon. Tüüpilised on kaktuselised ja kannalised. Kapimaa regioon erineb muust Aafrikast paksuleheliste ja amarülliliste poolest. Austraalia regioonis on palju endeeme: eukalüptid, rohtpuud. Andide lõunaosale ja Uus- Meremaale, mis koos lähisantarktiliste saartega moodustavad liigivaeseima antarktilise regiooni. Meretaimestiku erinevused on
Õied viietised, aktinomorfsed, kroon liitlehine, sageli putkega, tolmukad liitunud krooniputkega Õied sarkõisikutes, pikkade lehistumata varbade tipus Vili – kupar Esineb heterostüülia e. emakate erikaelasus (soodustab võõrtolmlemist) Seda sugukonda on käsitletud ka kitsamalt, praegu molekulaartunnuste alusel jälle suuremas mahus, nii kuuluvad siia jälle ka alpikann ja metsvits Kanarbikulaadsete seltsi kuuluvad veel sugukonnad: ( ühiseid morfoloogilisi tunnuseid raske leida) Lemmaltsalised (Balsaminaceae) perek lemm-malts (Impatiens) ja balsamiin Siniladvalised (Polemoniaceae) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), perekond leeklill e. floks Püünislehelised e. sarratseenialised (Sarraceniaceae) P-Ameerika lihatoidulised taimed Teepõõsalised Siia kuulub hiina teepõõsas Eebenipuulised aktiniidialised hiina aktiniidia Sugukond siniladvalised - Polemoniaceae Polemonium caeruleum – harilik sinilatv
annaabi.ee 
