sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad. Parasniisked kuni ajutiselt liigniiskedkarbonaat ja pruunmullad. Boniteet 1a-2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub Rohurinne: angervaks, heinputk, jänesekapsas, jänesesalat, sookastik, sookoeratubakas, õrn lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas,
Mustika-kõdusoo kasvukohatüüp (mustikas, pohl, sinikas, palusammal, sookail, laanik, soovildik, lainjas kaksikhammas, turbasamblad, harilik karusammal, kattekold, palu-härghein, lakkleht, karvane piiphein, ümaralehine uibuleht, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, leseleht, sinihelmikas, suga-sõnajalg, leseleht) Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (jänesekapsas, lillakas, naistesõnajalg, harilik kolmissõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, leseleht, jänesesalat, kõrvenõges, õrn lemmalt, metskastik, ussilakk, laanelill, kattekold, harilik nõiakold, longus helmikas, sinihelmikas, püsik-seljarohi, koldnõges, naat, metsmaasikas, ümaralehine uibuleht, seaohakas, luht-kastevars, põdrakanep, laanik, palusammal, metskäharik, harilik kaksikhammas) TAIMKATE JA ÖKOLOOGIA Taim ja keskkond Keskkonnategurid: keskkonnategurite koosmõju seaduspärasusi Keskkonnategurite mõju on kompleksne.
65 ÕRN LEMMALTS Impatiens noli-tangere; nime päritolust: impatiens mitte salliv (lad.k.), s.t. puudutamist mitte salliv, kuna valminud viljad avanevad vähimagi puudutuse tagajärjel; noli mitte, tangere puudutada (lad.k.). Eesti keeles on alg- selt nimeks olnud leppmalts pehmete lepataoliste lehtede tõttu. Sugukond lemmalt- salised. Kasvukoht: märjal viljakal mullal lodudes, kraavide äärtes, jõgede ja ojade kallastel, põõsastes. Õrn lemmalts on üheaastane, nõrga juurestikuga, õhukeste, laiade lehtedaga metsataim. Vars on 40-80 cm kõrge, püstine, lihakas, sageli klaasjalt läbipaistev, sõlmekohtadelt paksenenud. Varre ristlõikes on juhtsoonte rakud silmaga nähtavad. Lehed vahelduvad, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad, piklik-munajad
annaabi.ee 
