lihtlaused. • Vajaduse korral teostage arutlus üldiselt üksikule. • Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suuremas eelduses jaatava või eitavana. • Määratlege süllogismi moodus ja kehtivus. • Korrektse süllogismi puhul sõnastage järeldus. 10.5. LEMMALINE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid (või implikatsioone) ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga „või”. Neid nimetatakse lemmalisteks süllogismideks. Nii nagu disjunktiivsete süllogismide puhul, on ka lemmaliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti disjunktiivset eeldust liigitavaks väiteks, st välistavaks disjunktsiooniks. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile sellised 21 lemmalised süllogismid, mille disjunktiivne eeldus on lausearvutuse mõttes harilik ehk siis mittevälistav disjunktsioon
· Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suuremas eelduses jaatava või eitavana. · Määratlege süllogismi moodus ja kehtivus. · Korrektse süllogismi puhul sõnastage järeldus. 10.5. LEMMALINE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid (või implikatsioone) ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga ,,või". Neid nimetatakse lemmalisteks süllogismideks. Nii nagu disjunktiivsete süllogismide puhul, on ka lemmaliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti disjunktiivset eeldust liigitavaks väiteks, st välistavaks disjunktsiooniks. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile sellised 21
annaabi.ee 
