süllogismitüüpides on vähemalt üks eeldus liitlause. Liitlauseid võib olla ka rohkem, mõnel juhul on liitlauseteks kõik eeldused ja ka järeldus. Sestap sobib selliste süllogismide üldnimeks väljend „süllogismid liitlausetega (liitväidetega)” või „liitväidetega süllogismid”. Liitväidetega süllogismide peamised tüübid on tingivad ehk hüpoteetilised süllogismid, liigitavad ehk disjunktiivsed süllogismid ning kahe viimase liigi kombinatsioonina tingivliigitavad ehk lemmalised süllogismid. Järgnevalt käsitleme lühidalt kõiki peamisi süllogismi tüüpe, välja arvatud kategooriline süllogism ja selleks taanduvad või süllogismidest koosnevad arutlusvormid (entümeem, epiheireem, soriit jne), sest seda on juba tehtud traditsioonilise loogika osas. Siinkohal tuleb veel rõhutada, et kategoorilise süllogismi korral me kasutasime analüüsiks ning tähistasime loogilisi lauseliikmeid – termineid. Järgnevalt käsiteldavates liitlausetega
süllogismitüüpides on vähemalt üks eeldus liitlause. Liitlauseid võib olla ka rohkem, mõnel juhul on liitlauseteks kõik eeldused ja ka järeldus. Sestap sobib selliste süllogismide üldnimeks väljend ,,süllogismid liitlausetega (liitväidetega)" või ,,liitväidetega süllogismid". Liitväidetega süllogismide peamised tüübid on tingivad ehk hüpoteetilised süllogismid, liigitavad ehk disjunktiivsed süllogismid ning kahe viimase liigi kombinatsioonina tingiv- liigitavad ehk lemmalised süllogismid. Järgnevalt käsitleme lühidalt kõiki peamisi süllogismi tüüpe, välja arvatud kategooriline süllogism ja selleks taanduvad või süllogismidest koosnevad arutlusvormid (entümeem, epiheireem, soriit jne), sest seda on juba tehtud traditsioonilise loogika osas. Siinkohal tuleb veel rõhutada, et kategoorilise süllogismi korral me kasutasime analüüsiks ning tähistasime loogilisi lauseliikmeid termineid. Järgnevalt käsiteldavates liitlausetega
annaabi.ee 
