4. R → H (1.; Simp) 5. ¬H → ¬R (4.; Contra) 6. A → ¬H (2.; CE) 7. A → ¬R (6., 5.; HS) 8. V → ¬R (3., 7.; HS) 9. ¬V ∨ ¬R (8.; CE) Ülesannetes on mõtet kontrollida, kas tegemist on rõhutatud alternatiiviga. Kui see nii pole, siis võib kasutada mittevälistavat disjunktsiooni. Teistel juhtudel võiks alternatiivide asemel ikkagi kasutada harilikku disjunktsiooni ning lõppjärelduse tõlgendamisel arvestada, et tegemist on alternatiividega. Üldiste väidete kasutamine lemmades on problemaatiline ja selle uurimine ei mahu loogika algkursuse raamesse.8 ÜLESANDEID Dilemmade ülesannetes on peamine probleem lausete tõlgendamine. Tööjuhend • Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. Kontrollige, kas disjunktiivse (väiksema) eelduse väited esinevad ka implikatiivses (suuremas) eelduses. Vajaduse korral tuleb väiteid tõlgendada. • Tehke kindlaks, kas väiksema eelduse väited esinevad suuremas eelduses samades rollides: alusena või tagajärjena.
7. A ¬R (6., 5.; HS) 8. V ¬R (3., 7.; HS) 9. ¬V ¬R (8.; CE) Ülesannetes on mõtet kontrollida, kas tegemist on rõhutatud alternatiiviga. Kui see nii pole, siis võib kasutada mittevälistavat disjunktsiooni. Teistel juhtudel võiks alternatiivide asemel ikkagi kasutada harilikku disjunktsiooni ning lõppjärelduse tõlgendamisel arvestada, et tegemist on alternatiividega. Üldiste väidete kasutamine lemmades on problemaatiline ja selle uurimine ei mahu loogika algkursuse raamesse.8 ÜLESANDEID Dilemmade ülesannetes on peamine probleem lausete tõlgendamine. Tööjuhend · Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. Kontrollige, kas disjunktiivse (väiksema) eelduse väited esinevad ka implikatiivses (suuremas) eelduses. Vajaduse korral tuleb väiteid tõlgendada. · Tehke kindlaks, kas väiksema eelduse väited esinevad suuremas eelduses samades