MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIMUNA ALLIKAS (VÄIKE-MAARJA VALD) • SIMUNA ALLIKAST EHK KATKUALLIKAST SAAB ALGUSE PEDJA JÕGI. VARANGU SINIALLIKAD (VÄIKE-MAARJA VALD) • ALLIKAD JÄÄVAD VARANGU LOODUSKAITSEALALE. • ALLIKAD PAIKNEVAD VARANGU JÕE ALGUSES 300 M PIKKUSEL ALAL. LEMETI KIVI (VIHULA VALD) • LEMETI KIVI ON RÄNDRAHN KÄSMU POOLSAAREL. EHALKIVI (VIRU-NIGULA VALD) • EHALKIVI ON EESTI SUURIM RÄNDRAHN, MIS ASUB LÄÄNE- VIRU MAAKONNAS VIRU-NIGULA VALLAS. • NIME SAI EHALKIVI SELLEST, ET PÄIKE LOOJUDES TEMA TAHA TERVENISTI ÄRA KAOB. • MASS UMBES 2500 TONNI OJAKIVI (VIHULA VALD) • OJAKIVI ÜMBERMÕÕT ON 30 MEETRIT, KÕRGUS 6 MEETRIT.
Ümbermõõt on kivil 23,4 m. (LISA 11) 18 Launiidu kivi (Laoniidu kivi) Launiidu kivi asub Harju maakonnas Viinistu küla põhjapiiril Maalahe lõunarannal. Rabakivist Launiidu kivi pikkus on 6,2 m, laius 6,2 m ning kõrgus 3,6 m. Rada kivini puudub ning märjal perioodil on kivi vees. Lemeti kivi (Lemmeti Suurkivi, Leemeti kivi, Lemmekivi) Lemeti kivi asub Lääne-Viru maakonnas Käsmu külas meremuuseumi lähistel Majakamäe all rannas. Kivi pikkus on 8 m, laius 4,25 m ning suurim kõrgus 5,25 m. Ümbermõõt on kivil 22 m. Lemeti kiviga on seotud mitmed põnevad legendid. Ühe loo järgi olla kivist tahetud teha Tallinnasse 1912. aastal püstitatud Peeter I ausamba aluskivi. Ettevõtmine jäi siiski katki ja
väike, mis lihtsustab mullaharimist. Põllumaa boniteet on keskmisest kõrgem jäädes 57 hp ja rohumaa boniteet jääb vahemikus 51-54 hp. Gleistunud pruunmullad on kõrge produktiivsusega. Haritavate kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Kergema lõimise korral on kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet tunduvalt madalam -38-43 hindepunkti (Kõlli, Lemeti,1999). Kuivendatud gleistunud pruunmullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad suudavad hästi rahuldada põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühteviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nii on nende kasutussobivus nisule ja kaerale 10, rukkile, odrale ja põldheinale 9 ning kartulile 8. Gleistunud pruunmuldade saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja kasutatud agrotehnikast.
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist
annaabi.ee 
