praktilise töö kogemusi farmaatsia alal). Töö head ja halvad pooled · Meeldiv on see, et saab inimesi aidata ja nõustada. · Töö raskeks teeb vast pidev püstiseismine. Töömaastiku eripärad · Apteekrite järele on nõudlus olemas, eriti suurlinnades kuna seal on palju apteeke. · Palk oleneb läbimüügist ja riigi poolt reguleeritud ei ole kuna apteegid on eraettevõtted. Kasutatud materjalid · Intervjuu apteeker Aira Lemberiga ühes Kuressaare apteegis. · http://www.kool.ee/?8151 Täname kuulamast!
Kirsberg, kes kirjutab arvamusloos ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" sellest, et rahvas peaks olema riigis kõrgeima võimu kandja, kuid viimasel ajal tundub, et ,,rahval puudub igasugune kontroll riigi tegevuse üle". Rahvusluse olulisuse temaatikat pisut teisest perspektiivist toetavad ka ajalookäsitlused ja isikulood, mille tegelased või kangelased on suurvõimude kuritegude alla kannatanud eestlased. Sisukas ja huvitav intervjuu kirjanik Ira Lemberiga toob muuhulgas välja, kuidas tema pere olukord Teise maailmasõja saabudes ja pärast seda halvenes. Ülevaatlik ajalookäsitlus Sõrve säärel toimunud lahingutest on kirjutatud eestlastest võitlejate vaatepunktist. Ajakirja number 3/2011 rõhutab eestlaste kannatusi ja eestlaseks olemist tugevalt, püüab lugejasse seda meelsust sisendada. Tegemist on ühekülgse, eestlastest lähtuva käsitlusega.
Järgnevalt on antud ülevaade ajakirja autorkonda kuuluvatest autoritest ja nende kajastatavast põhitemaatikast ajakirja viimase nelja numbri põhjal. Ajakirja peatoimetaja Tea Kurvits kirjutab kriitilise sisuga toimetaja veergu. Ajakirjanik Velly Roots tegeleb intervjuude kirjutamisega. Analüüsitavast neljast ajakirja numbrist on tema intervjuud kirjutanud kolme. Intervjuud on tehtud muinsuskaitsetegelase Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011). Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941. aasta juunis Siberisse. Peep Varju käsitletavad teemad on seega enamasti ajalookesksed ning põhinevad paljuski isiklikul kogemusel. Samas aga kirjutas ta Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 arvamusloo kirjanik Sofi Oksanenist.