Peres oli veel kaks last Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas õppima ehitustehnikat. Kooli lõpetas ta 1931. aasta juunis. Tema esimesed laulud valmisid 1933. Aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna, mängis klaverit, akordionit, kitarri ja laulis ka
taval kombel ei ole nimistutes ega ka ühelgi fotol kitarri-, bandžo- või susafonimängijat, mis viitab otseselt diksiländstiili vähesele populaarsusele tartlaste hulgas – ilma nende instru- mentideta 119 on diksiländmuusikat väga raske mängida (diksiländorkestrit Tartus ei maini ka 115 Kiri autorile 1.12.2004. 116 Boris Kõrver (1917–1994) õppis 1932–33 Tallinna konservatooriumis klaverit E. Raudkatsi juures, hiljem võttis eratunde prof. A. Lembalt; 1937–40 õppis Tartu ülikoolis algul majandusteaduskonnas, 1938. aastast õigusteaduskonnas, jätkates samal ajal džässiga tegelemist (1938. aastast alates Kuldse 7 pianist). Ülikooli päevil tõlkis eesti keelde Sid Phillipsi orkestratsioonikursuse “Course of Modern Orchestration” (Arike 1966: 5). Sellest tõlkest on säilinud üks masinakirjas eksemplar Rahvusraamatukogu arhiivifondis (RRK Ar. 94... B/Phillips), millest edaspidi täpsemalt. 117
annaabi.ee 
