hullupööra armunud. Lelet oli väga arg tüdruk ja hoolimata sellest, et Alex elas tal kõrval toas, ei julgenud Lelet temaga kordagi rääkima minna. Üks kord võttis Lelet julguse kokku ja otsustas minna Alexi tuppa ning vaadata ta asju. Laua pealt leidis ta poisi päeviku, mida ta kohe suure uudishimuga hakkas uurima. Alex oli kirjutanud oma päevikusse igapäeva elust, oma uuest kodust ja kodu ümbritsevatest inimestest, seal hulgas ka Leletist. Kahjuks ei olnud Alex Leletis midagi eriti ilusalt kirjutanud vaid Alexi arvates oli Lelet nõme tattnina. Leletit tabas see lause otse südamesse ja ta otsustas ära kolida vanaema juurde Tartusse. Kolimine näis ainukese võimalusena pääseda eemale Alexist. Ta elas Tartus kuni põhikooli lõpuni. Põhikooli lõpp peaks olema iga inimesele tore meenutus. Kuid seda ta kahjuks ei olnud Leletile. Sel päeval helistati talle kiirabist ja öeldi, et ta
Kõigepealt peab ta terve päeva ennast õigesse meeleollu viima, et siis öösel kirjutama hakata. Leesalu räägib, et kirjutamiseks peab ta ,,maailma eest peitu pugema". Tema raamatute avalikustamisele on väga palju aidanud kaasa Doris Kareva, kelle julgustuseta, oleks kaks Leesalu raamatut jäänudki vaid sõprade jaoks kirjutatud lugudeks. ,,2 grammi hämaruseni" ,,2 grammi hämaruseni" kirjastati 2005. aastal. Selle süzee räägib 18 aastasest Leletist, kelle elu pärast ema, kasuisa, vanema venna ning vanaema surma pea peale pöördub. Tema ning ta kasuvend Alex on jäänud üksi koos nende kahe koolieelsete kaksikutest vendadega. Peagi leiab Lelet ennast alkoholi, narkootikumide ja lõppematute pidude keskelt. Kui aga tüdruku sõbrad ennast jamadesse mässivad, ei ole tal enam muud valikut, kui sõprade eest valetada ja ennast süüdi tunnistada. ,,Olen juba kaua oodanud, et keegi midagi sellist teeks
Keskkoolis alustasin ühte järjekordset lugu ja ülikooli teisel kursusel leidis see lõpu. Pöördusin käsikirjaga tollase menukirjaniku Aidi Valliku poole. Tema omakorda suunas mind Doris Kareva juurde. Kareva oli esimene, kes käsikirja läbi luges, ja ju see siis avaldas talle muljet, sest ta organiseeris kirjastamise. Doris Karevast on mulle palju abi olnud ja ma olen talle väga tänulik. Raamat ,,Kaks grammi hämaruseni" räägib Leletist, kelle ema, kasuisa, vanaema ja vend Henrik saavad tema gümnaasiumi lõpetamise päeval autoõnnetuses surma. Sellest ajast alates läheb kõik allamäge. ---- ,,2 grammi hämaruseni" Sobib lugemiseks eeskätt teismelistele, aga mõistagi nende vanematele. Meenutab Sass Henno romaani ,,Siin ma olin", ainult et Leesalu
annaabi.ee 
