eluavaldused. Loodusteadusliku uurimistöö kavandamine, läbiviimine ning tulemuste analüü- simine ja esitamine. Teadusliku meetodi etapid ning selle rakendamine loodusteadustes ja igapäevaeluliste probleemide lahendamisel. Elus ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlus- tega. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ja tähtsus rakkudes ja organismides. Biomo- lekulide ehitus ja ülesanded. Organismide koostises esinevate peamiste biomolekulide süsi- vesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete struktuursed ja funktsionaalsed seosed. DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. Rakuteooria olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheli- ne vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protses- sidega loomaraku näitel. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus
C is - K a ld - molekuli stabiilseim seisund. Mõnikord on selleks su- lustatud kaldkonformatsioon tänu molekulisiseste vesi- niksidemete lisa-stabiliseerivale efektile (nt makromo- lekulide puhul). Orgaaniliste ühendite konformatsiooni stabiilsus sõl- Joon. 14 tub mitmetest faktoritest. Pika süsivesinikahela sta- 111 o biilseim konformatsioon on sulustatud sik-sakkonfor- COOH matsioon, mis garanteerib ka ruumilise ökonoomika (vt H3C