Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid. Taevasfääride liikumise põhjustavad vaimsed substantsid. Nende liikumise põhjus on lõppkokkuvõttes nende vaimsete substantside iha olla nii sarnane Esmaliigutajale kui võimalik. Aristoteles luulekunstis Aristotelese "Luulekunstist" ehk traditsioonilise pealkirjaga "Poeetika" kuulub nn. esoteeriliste ehk akroamaatiliste tööde hulka, mis polnud määratud mitte avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles seega midagi lektorikonspekti taolist. Teost dateeritakse aastaisse 336-322 e.m.a. Oletamisi on võimalik seegi, et meie ees pole mitte Aristotelese enda tekst, vaid mõne tema kuulaja üleskirjutused või siis kellegi hilisema lugeja konspekt- resümee. Selge on igatahes see, et meieni jõudnud "Poeetika" on nii sisuliselt kui ka keeleliselt lõplikult redigeerimata, temas võib leida mõningat järjekindlusetust ja vasturääkivusi. Käesoleva tõlke aluseks on I
ei näe hing, mis pole ise ilus. Iga millegi tegija peab olema tugevam tehtavast, sest ta peab endast osa ära andma. Me ei näe asja ilu siis, kui see on väljaspool meid, vaid kui see siseneb meisse. Kui keegi imetleb midagi, mis on tehtud millegi teise järgi, suundub ta imetlus sellele, mille järgi on see tehtud. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile “Luulekunstist” ehk “Poetica” polnud määratud avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles midagi lektorikonspekti taolist. Võib olla mõne Aristotelese õpilase poolt kirjutatud, redigeerimata ja vasturääkivustega. Aristotelese arvates looming on jäljendamine – jäljendatakse kas erinevate vahenditega, erinevaid asju või üleüldiselt erinevalt. Jäljendusi kujutatakse värvide ja vormidega, häälega, sõna ja harmoonia abil. Jäljendajad jäljendavad tegevuses olevaid inimesi (head ja halvad). Jäljendamisel on seega kolm erinevust: millega, mida ja kuidas
ühiskonnafilosoofilised dimensioonid, mis tema tekstides põimuvad ühtseks kimbuks mida hilisem filosoofia tavatseb käsitleda eraldi. Heidegger, Martin 1988 Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. Looming 8Parhomenko, Eduard 1994 Eksitused. Visand nostalgiast ja sokolaadist Vikerkaar 1 Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. Luulekunstist ehk trad. Pealkirjaga. Poeetika polnud määratud avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles midagi lektorikonspekti taolist. Võib olla mõne ta õpilase poolt kirjutatud. Lõplikult redigeeriata järjekindlusetus, vasturääkivused. Eepose ja tragöödia, samuti komöödia ja ditürambiloomig inig enamik aulose ja kitaramängust on kõik tervikuna võttes jäljendamised, erinevad üksteisest aga kolmel viisil: nad jäjendavad kas erinevate (vahenditega) või erinevaid asju või erinevalt, mitte ühtmoodi.
annaabi.ee 
