kasutamisele ja metsa majandamisele niimoodi, et see oleks ka tõmmulendlase kasulik. Kõige tähtsam on teadvustada, et tõmmulendlaste püsima jäämine on ka meile oluline. Selleks tuleks läbi viia teavitusprogramme nende vajalikkuse ja kaitsevõimaluste kohta. 9 Kasutatud kirjandus 1) Meschede, A. (2001) Nahkhiired metsades. Tallinn: Keskkonnaministeerium 2) TÜ Loodusteaduste Didaktika Lektoraadi õppematerjal „Brandti lendlane“ (2010) [WWW- materjal] http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm (vaadatud 13.03.2011) 3) Šuba, J., Masing, M. (2010) DVD „Nahkhiired“. BOD GROUP 4) Masing, M. (2010) Seireprojekti „Nahkhiired“ 2007.- 2010.aasta töö kokkuvõte [WWW- materjal] http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.phpid=13&act=show_reports&subact=&prog_id= 628219542&subprog_id=385678796 (vaadatud: 13.03.2011) 5) MacDonald, D. W., Barrett, P
1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum". Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 8. Karl August Hermann. 1851-1909 1880 ,,Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen der estnischen Sprache" - doktoriväitekiri Leipzigis 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks 1884 ,,Eesti keele grammatik" Esimene eesti keelne grammatika! 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Õpik, käsiraamat, normatiivne Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus suund. 1873-1969