Talupojad olid küll kirjaoskamatud,kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides.Aristokraatide,riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 7.Millist õppematerjali kasutati Konstantinoopoli ülikoolis?Mil viisil püüdsid õppejõud antiikkultuuri järjepidevust säilitada? Õppetekstidena kasutati peamiselt antiikantorite teoseid,mida kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikud seletused.Lisaks tegelesid õpilased ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest. 8.Millega on tuntuks ajaloos saanud Jaroslav Tark? Vana-Vene riigi hiigelaeg saabus tema valitsemisajal.Tema diplomaatilised sidemed ulatusid kaugele Lääne-Euroopasse ja ta oli abielus Rootsi kuningatütrega,tema tütred abiellusid Ungari,Norra ja Prantsuse kuningaga.Lasi koostada kirjaliku seaduste kogu "Vene Õigus".1030a vallutas Tartu ning rajas sinna oma kindluse. 9
filosoofiat. Hiljem asustati Konstantinoopolis ka teisi kõrgemaid koole. Seetõttu polnud Bütsantsis kunagi sellist kultuurilangust, mis tabas varakeskaegset Lääne-Euroopat. Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. Õpetlased tegelesid ka ülipõhjalike antiikkultuurialalaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel. Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised: pühak alustas varakult vaga eluga, hülgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas
Hiljem vallutasid Konstantinoopoli türklased, mis lõpetas Bütsantsi riigi. 6)Bütsantsi kultuur. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, filosoofia ja kreeka keele vastu. Filosoofiakoolis õpetati antiikeeskujudele tuginedes grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Õpetlased tegelesid antiikkultuurialaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobida. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirikutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud. Oluline oli mõista anda vihjates, ümber nurga rääkides. Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5
- Ann Veismann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi Fraseoloogia uurimine (kognitiivne) tänapäeval seostub eelkõige metafooriteooriaga Katre Õim 2004. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast Kanni Labi 2006. Eesti regilaulude verbisemantika · LIIKUMINE, TAJU, KÕNEAKT Tähenduste omavahelised seosed seotud erinevate leksikonide loomisega (TÜ ja EKI juures) Kadri Muischnek 2006. Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses Heili Orav 2008. Isiksuseomaduste sõnavara semantika Margit Langemets 2009. Süstemaatilisest polüseemiast 21. Eesti keelekorraldus 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686
annaabi.ee 
