Tihe viitesuhete võrgustik, mis aitab lugejal liikuda ühest lausest teisele, ilma et peaks seose üle järele mõtlema. Sidususele aitavad kaasa sidesõnad ja sidendid, millega väljendatakse lause- ja lõikudevahelisi seoseid. Kohesiooni tugevdavad asesõnalised viitesuhted: tema, see, too – tähistavad mujal mainitud referente. Samaviitelisus = eri lausetes viidatakse samale referendile. Samaviitelisuse vahend on kordus, sünonüümide kasutus. Sünonüümia ei tähenda leksikograafilisi sünonüüme: uurimus vs töö. Samaviitelisus on semantiline mõiste. Kordus ei pea olema samas vormis ega samast sõnaliigist: teravmeelne vs teravmeelsus. Ühisviitelisus seostub meie mõistusega: kas eri asjad, mida autor peab ühtekuuluvaks ja piisavaks sidumise viisiks, on ka lugeja peas seotud? Need sõnad on mingil moel seotud: kassid vs koerad, roos vs lill. Lugeja teadmiste arvestamine: „Kuulasin eile TARJA HALONENI. NAABERRIIGI PRESIDENT pidas meeldejääva kõne
Senisest suhteliselt teoreetilisest arutelust tahaksin k¨aesolevas osas tulla rakenduslikule poolele, k¨ usides, kuidas on v~oimalik eelpool saadud tulemusi kasutada m¨argis~onastike v~ordlusel ning kas sellest tulenevad ka mingid juhised senistest t¨aiuslikemate m¨argis~onastike koostamiseks. Laias laastus jagunebki k¨aesolev osa kaheks: juba olemasolevate m¨argis~onastike ja -seletuste anal¨uu¨siks ning t¨aiuslikuma metoodika otsinguks. Esmalt vaatlen kolme n¨aidism¨argi leksikograafilisi seletusi. P¨ uu¨an selgitada morfoloogia v~oimalusi n¨aidism¨arkide t¨ahenduste anal¨ uu¨sis. Teise sammuna asun erinevate m¨argiseletuste k~orvutamisele vaadeldes p~ohiliselt piltm¨arkide mittes¨ustemaatilisi seletusi. Tahan n¨aidata m¨argi morfoloogilise k¨asitluse subjektiivsust ja problemaatikat, mis ilmneb juba oma ehituselt lihtsamategi m¨arkide puhul. Kolmandana proovin hinnata m¨argiseletuste s¨ usteemsuse argumentee- ritust
annaabi.ee 
