Kuna inimese nimi on mitmeosaline, ei saa seda tunnistada nimeks. Semantiline kolmnurk: nimi (tähis) objekt (nime denotaat) nime mõte (denotaadi kontsept) Nimetused on keeleväljendid, millega millelegi viitame. Nimetusi kasutatakse nimetamisel, mitte kirjeldamisel. Nimi on lühem kui nimetus, seega saame kirjelduses kokku hoida. Nimi tähistab lühidalt. Nime tähendus on see, mida see nimi tähendab, nt Annelinn on koht Tartus. Nime tähendust ei saa leksikograafiliselt kirjeldada. Nimel on 2 tähendust: nimi = silt ja nimi = ennisvorm (Saari arusaam, et nimi koosneb äratuntavatest sõnadest, nt Mustamäe = Must + mägi. Nimi ei tähenda seda, mida ta tähendab. Inimesed ei usu, et nime leksikaalne tähendus on usutav. Kui näeme linnas tänavat nimega Uus, ei jääda uskuma, et see on kõige uuem tänav linnas. Kujundlikud nimed on kirjeldavad fraasid, kuid need ei ole objektiivsed, nt Tõusva päikese maa (Jaapan) või Must manner (Aafrika).
m¨argis~onastike mikrotasandiliseks hindamiseks. Lisaks morfoloogiliste seoste olemasolu kriteeriumile ja toodud takso- noomiale v~oib esitada veel kaks lisakriteeriumit: 1. seoste koosk~olalisus; 2. seoste argumenteeritus. Kasutades Peirce k¨ umnest m¨argiolekust kolme m¨argi morfoloogilise ole- ku kirjeldamiseks, k¨ usin seega, kas ja kuidas korreleeruvad need m¨argi- ruumiga ning kas ehk oleks v~oimalik mehhanismi (juhul kui see eksistee- rib) ¨ara kasutada leksikograafiliselt. Siin tahan veel kord r~ohutada vahet 34 Vt. ka [Boltz 99, lk.110] 37 m¨argiruumi ja m¨argi morfoloogilise ruumi vahel. Kasutades lk.10 toodud skeemi, v~oib ¨oelda et kahe ruumi graafiline ja foneetiline telg peaksid u ¨ldiselt kokku langema, kasutustelg aga lahknema. M¨argiruumi kasutus- telg on praktiliselt piiramatu, h~olmates k~oiki s~onu, mille t¨ahistamiseks m¨arki on kasutatud v~oi kasutatakse. Morfoloogilise ruumi kasutustelg
annaabi.ee 
