Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Leksikoloogia ehk sõnavarauurimine Eestis sai alguse 19.saj alguses ajakirjaga „Beiträge“, aga siis oli veel kaks eesti keelt (põhja ja lõuna). 3. Mis on ja millega tegeleb leksikograafia? Leksikoloogiat peetakse teoreetiliseks, leksikograafiat rakenduslikuks tegevuseks, kuigi leksikograafias eristatakse samuti teoreetilist (märksõnade valik, sõnaraamatu makro- ja mikrostruktuur, eessõnad ja lisad) ja praktilist poolt (sõnaartikli koostamine ja esitus). Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on
Tänapäeval ollakse üldiselt ühel meelel, et teoreetiline lingvistika (eriti semantika) peaks pakkuma leksikograafiale erinevaid vaateid keelele ja sõna tähendusele ning olema lingvistilise info esitamise aluseks teatavat tüüpi sõnaraamatus. ühelt poolt läheb leksikograafia igal pool maailmas vältimatult seda teed, mis on äriliselt edukas, ent selle kõrval loodetavasti säilib tahe (teadmised) ja võimalus (inimesed, aeg, raha) edendada leksikograafiat ka lingvistikateooriate suunalt. Sõnaraamat ja tähendus Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõna tähenduse uurimine on hiljuti uuesti elustunud, eriti palju tegeldakse mõiste visandamise ja
annaabi.ee 
