kasuta romaanis oma kogemuste ning mõtete edasi andmiseks minategelase abi, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise. "Nimed marmortahvlil" teine osa ilmus 1935. aastal ajalehe Uus Eesti veergudel järjejutuna. Viimistletud kolmeosalise romaanina anti see välja 1936. aastal Tartus Eesti Kirjastuse Kooperatiivi poolt. Originaaltrükis oli 539 lehekülge. Teose kordustrükid on välja andnud 1942 Tallinnas Eesti Kirjastus, 1947 Vadstenas kirjastus Orto, 2003 Tallinnas kirjastus Leksiko ja 2005 Madridis Mediasat Group. Viimane väljaanne kuulub sarja "Eesti Päevalehe raamat" ja Eestis levitas seda Eesti Päevaleht. Mais 1937 autasustati Albert Kivikat romaani "Nimed marmortahvlil" eest riikliku kirjanduspreemiaga. Elades paguluses Rootsis, jätkas Albert Kivikas romaanile "Nimed marmortahvlil" järgede kirjutamist. 13 "Nimed marmortahvlil II" keskendub tagalaelule Vabadussõja aastatel
Leksikograafias tegeldakse sõnade ja nende tähendustega, vastates küsimusele „mida see tähendab?” või „kuidas seda kasutatakse?” ja uurides selleks tähendussuhteid ehk semantilisi suhteid sõnade vahel. Terminoloogias tegeldakse mõistete ja nende nimetustega, vastates küsimusele „mis see on?” ja uurides selleks mõistesuhteid mõistete vahel. Siit justkui järelduks ka erinevus määratlemise objektis, mida metadiskursuses ongi märgata. Tavakujutluses, millele ka leksiko- graafia otseselt vastu ei vaidle, määratletakse sõnu, terminoloogias mõisteid. Ehtsad seletused nii oskus- kui ka üldsõnastikes käivad siiski enamasti mõistete kohta, nt (28). Sõnamääratlus sama asja kohta oleks (29) või (30), mida samuti esineb, kuid väga harva ja üldsõnastikes üldse mitte rohkem kui oskussõnastikes. Sellised sõnamääratlused on puhtpraktiliselt tarbetud, erinedes vastavatest mõistemääratlustest
annaabi.ee 
