Iseloomulik on sõnatähenduse aluseks olevate kujutluste inertsus ja ebatäpsus. SKAP lapse sõnavara piiratus avaldub ebaühtlaselt ja sõltub sõnaliigist. Esmajoones märgitakse omadus-, määr- ja sidesõnade vähesust, mis lubab järeldada, et puudulikuks jääb objekti- de ja tegevuste iseloomustamine, nende tunnuste ja suhete väljendamine kõnes. Tegusõ- nade puhul on levinud üldise tähendusega sõnade kasutamine. Selline leksikalis-se- mantiline puudujääk põhjustab erinevaid sõnaasendusi sõnade tähenduse või hääldusliku sarnasuse alusel (Volkova, 2009). Sõnadega opereerimise raskused avalduvad sõnade leidmisraskustes. Sõnaleidmisraskusi iseloomustavad pikad pausid, sõnade asendamine ütluse või teiste sõnadega ning kordused (Bishop, 2004). 1.2. SKAP laste probleemid koolis Alakõne, sealhulgas primaarse alakõne puhul peetakse sageli silmas koolieelikutel
moonutamine, häälikute asendamine, häälikute ärajätmine, häälikute lisamine, häälikute ümberpaigutamine. Optilised vead – tähekujude järgi tähtede segistamine. Probleem nägemistajus, optilis- ruumilises analüüsis. Semantilised vead – laps ei mõista, mida ta loeb. Vältevead (30-40%) – põhilised tekivad ühendites, ei leita õiget rõhulis-rütmilist struktuuri. Väheneb seoses loetu mõistmise paranemisega. Leksikalis-grammatilised vead – omane siis, kui laps ei ole omandanud lugemistehnikat. Aimamine. Iseloomulikud tunnused on: sõnalõppude ärajätmine või moonutamine, sõnade asendamised, sõnade lugemata jätmine. LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE ↓ 6. Lugema õpetamise töövõtted lugemistoimingu operatsioonide kaupa Töövõtted häälik-täht vastavuse loomiseks: Vajalik on oskus leida võimalikult kiiresti häälikule vastav täht ja artikuleerida häälikut tähte tajudes
annaabi.ee 
