Sellise seose realiseerimine praktikas on küllaltki raske, kuna veergude arv tabelis kasvaks tabelis küllaltki suureks. Sellise seose realiseerimiseks kasutatakse abitabeleid. Atribuutide tüübid. Atribuutide tüübid: · String tüüp - võib omada väärtuseks mistahes literaalidest koosneva stringi; · Lekseemtüüp - võib omada mitmesuguseid leksikalisi ja semantilisi piiranguid; · Loendurtüüp - väärtused peavad klappima ühega deklatsioonis toodud lekseemiga. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Normaliseerimine - andmeebaasi viimine ühele normaalkujudest (normal forms). Normaalkujud - andmebaasi tabelite ja tabelielementide organiseerimisreeglid, mis võimaldavad ära hoida transaktsioonilisi anomaaliaid andmete seostamisel ja käsitlemisel. Normaalkujud võimaldavad hallata andmebaasiskeemide terviklikkust. Normaalkujud: · Esimene normaalkuju (1NF) erineb normaliseerimata kujust selle poolest et tabelite
o häälikuümbrus – automaatne varieerumine Grammatiliselt tingitud variatsioon – allomorfide ja nende morfofonoloogiliste variatsioonide teise liigi määravad ümbritsevate lõppude ja/või tüvede grammatilised omadused. Morfofoneem – esindab omavahel variatsioonisuhtes olevaid foneeme Morfofonoloogilised realisatsioonireeglid – kirjeldavad missugustel tingimustel ja mis kujul morfofoneemid realiseeruvad Leksikaalselt määratud allomorfid – allomorf esineb vaid koos kindla lekseemiga. Supletiivsus – semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad. Supletiivsussuhted: nt verbi MINEMA tüved Morfoloogiline tunnus – kategooria nimetuse kasutamine Protsessimorfoloogia – (IP) – morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist representatsioonidest või teistest allomorfidest. IA-morfoloogia – loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid jms