x1;2 = 1 ± 1 - 10 = 1 ± -9 = 1 ± 3i. Siit x1 = 1 + 3i ja x2 = 1 - 3i. Kahe kompleksarvu jagamisel aitab meid lihtne reegel: laiendame murdu selle Nii nagu esimese võrrandi puhul, on ka nüüd võrrandi lahenditeks kaaskomp- nimetajas oleva kompleksarvu kaaskompleksarvuga. Nii vabaneme imaginaar-susest leksarvud. murru nimetajas. 3) Võrrand x4 - 3x2 - 4 = 0 pole küll ruutvõrrand (see on biruutvõrrand), kuid ta Seega lahendatakse analoogiliselt. Teeme muutuja vahetuse x2 = t, saame ruutvõrrandi t2 a + bi (a + bi)(c - di) ac - adi + cbi + bd ac + bd bc - ad
arvusüsteemi. Üllataval kombel piisab sellest laiendusest mitte ainult peatüki algu- ses toodud võrranditele, vaid tegelikult absoluutselt kõikidele polünoomvõrrandi- tele [lk 266] lahendite leidmiseks! Imaginaararv i ja komplekstasand Irratsionaalarvude lisamisel toppisime reaaltelje kõik augud täis. Kuhu need komp- leksarvud siis mahtuda võiksid? Märkame, et isegi kui tõmbame paberile ühe aukudeta sirge, jääb paberile veel ruumi kui palju – sirgest üles ja alla jääb mõlemale poole tühjus. Kompleksarvud täidavad kogu selle tühjuse, nad täidavad arvudega terve paberilehe. Nii on kompleksarvud mingis mõttes kahemõõtmelised arvud: võib öelda, et neil
annaabi.ee 
