Kuna laevalt toodi palju asju, hakati ekspeditsiooniga tegelevaid inimesi nimetama hauarüüstajateks. Siiski saadi ,,Titanicu" vraki juurde sukeldudes palju uut teavet. Olulisem neist oli kindlasti see, et laev murdus keskelt pooleks. Kui seda poleks teada, tooksid inimesed võib olla siiamaani päevavalgele uusi võimalusi, kuidas luksusauriku vrakki pinnale tuua. Sonariga tehti kindlaks, et kokkupõrkel jäämäega tekkis ,,Titanicu" keresse allpool veeliini kuus suhteliselt väikest lekki, mille kogupindalaks võis olla 1,2 m2. Saatuslikuks sai aga nende ebaühtlane jaotamine. ,,Titanicu" hukku hakati kujutama erinevates raamatutes väga erinevalt. Kus on suitsu, seal ka tuld. Tragöödia kohta ilmusid ka filmid. Umbes aasta pärast laeva hukku ilmus esimene seda tragöödiat kajastav tummfilm. Järgmine film ilmus küll alles 30 aastat hiljem, sedapuhku siis Saksamaal 1943. aastal. Film oli 1,3 tunni pikkune. Umbes aasta hiljem 5
kangelastegu. Atlantas esines Eduard silmapaistvalt. 4000 meetri krossijooksu alustas ta kuuendalt kohalt, kuid tõusis liidriks kolmandal kilomeetril. Veel kümmekond meetrit enne finisit oli Zenovka ees, kuid sammu kiirendanud Aleksandr Parõgini spurt tuli nii ootamatult, et sellele vastu seista üritanud Zenovka kukkus mõni meeter enne lõpujoont ja pidi kuldmedaliga hüvasti jätma. NAGANO 1998 Olümpiamaskott: öökullid ühise nimega Snowlets. Öökulle oli neli: Sukki, Nokki, Lekki ja Tsukki, kes sümboliseerisid olümpiamängude vahelist nelja aasta pikkust olümpiaadi. Dramaatilist värvi lisas avaetendusele olümpiatule toomine staadionile. Tuld kandis Mosambiigis miiniplahvatuses jala ja käe kaotanud Chris Moon. Olümpiatule süüdanud Midori Ito lausus hiljem ajakirjanikele: "Kui tõusin platvormil üles, siis näis, nagu tõuseksin taevasse. Mulle tundus, et olen just-just kohtumas jumalaga."
annaabi.ee 
