Eetiline ajakirjanik avaldab sellise info ainult siis, kui seda kinnitab vähemalt kaks üksteisest sõltumatut allikat. • Kui eri allikate vahel on erinevusi, siis toob eetiline ajakirjanik nende eriarvamused uudises ära. • Eetiline ajakirjanik ei usu mingit fakti lihtsalt sellepärast, et see on kooskõlas tema seniste teadmistega, arvamustega, terve mõistusega jne. Ta kontrollib üle. • Eriti hoolega kontrollib eetiline ajakirjanik lekitatud infot. • Eetiline ajakirjanik püüab hankida võimalikult palju tsiteeritavat teavet. • Kui ta on leppinud allika antud infokasutuse piirangutega, siis ta peab oma lubadust. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult kui infopiirangud lubavad. • Eetiline ajakirjanik jääb vaadeldes külmaks pealtvaatajaks ega lase ennast kaasa tõmmata. • Eetiline ajakirjanik ei pane halvasti nähtud sündmust või poolkuuldud juttu kirja
Vahel annab allikas infot ise. Siis on tegemist info lekkimisega. Info lekitamine on võimulolijate vahend. Antakse info anonüümselt ja teenib lekitaja huve. Kui info osutub tõeseks ja piisavalt uudisväärtuslikult, siis pole ajakirjanikul muud teha, kui see käiku lasta. Tuleb esitada ka siis, kui on teada, et sellel infol on eesmärk. Info varjamine tähendab seda, et ajakirjanik teab midagi ja hoiab seda avalikkuse eest. Nii ei kaitse ajakirjanik enam ühiskonna huve. Enne lekitatud info avaldamist tuleb see üle kontrollida. Esiteks tuleb kontrollida, kas info vastab tõele või ei(kaks sõltumatud allikad kinnitaks). Teiseks peab kaaluma, kas see on uudisväärtuslik. Kolmandaks tuleb olla skeptiline motiivide suhtes(lekitaja huvid tuleks selgeks teha, isegi kui teda ei saa nimetada). Infokasutamise allikapoolsed piirangud Teave kasutamisepiirangud. • Teave tsiteerimine ehk avalik teave. Seisukohad on otseselt edasi antavad, kasutades
annaabi.ee 
