levinud eliidi seas, eriti majandusliku eliidi seas (Henry Ford).Prantsusmaal sai antisemitsism eriti suure hoo sisse pärast Panama kanali ehitust. Eriti tuntuks sai Alfred Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudi päritolu ohvitser ja 1894(?)a kutsuti ta staapi. Kästi kirjutada kiri, mis andis hea aluse südistada Dreyfusi prantsuse sõjasaladuste müümist sakslastele. 1894 mõisteti ta eluaegsele asumisele. Järgmisel aastal toimus sisejuurdlus ja tuli välja, et tegelikult sõjasaladusi lekitanud Prantsusmaa 2 väga kõrget ohvitseri. See mässiti kinni ja fabritseeriti Dreyfusile uued asitõendid ja mõisteti enamate tõenditega süüdi. See äratas tähelepanu väga suures hulgas prantsuse ühiskonnas, mis polariseerus: 1)pooldajad 2) kasvastas tugevalt antisemitsismi. Üle Euroopa hakkasid tekkima liikumised ka poolt/vastu. Dreyfus muutus juudi sünonüümiks ja algne tähendus kadus ära ja tekkis diskussioon juutluse üle. Kõige suurem rahvameeleavaldus
Tegelikult isikukultuse kõne oli NLKP KK Presiidiumis mitu korda läbi arutatud. Pmst olid ka Molotov ja Kaganovitš sellega nõus- teatud formuleeringute puhul vaidlesid vastu jne. Pmst oli ikkagi 1955 lõpus Kremli võimuladviku ühine otsus see kõne pidada. Hiljem H võtab au kõik endale. Teave kõnest levis ühiskonnas väga kiiresti, mitte vaid NL siseselt, vaid jõudis kohe ka välisajakirjandusse. On kohe küsimus sellest, kuidas nii juhtus- selge, et H ise seda ei lekitanud välismaale, aga on üsna tõenäoline, et välismaale jõudis läbi Poola kommunistide. Läänes tekitas kõne ka väga suurt kõneainet- väga suur uudis NL-st ja sellest kõneldi väga palju. NL-i ennast puudutavalt vaatamata sellele, et kõne peeti kinnisel istungil, võeti vastu otsus, et kõik partei liikmed peaksid saama võimaluse selle kõnega tutvuda, see korraldati ära sel moel, et H kõne trükiti
annaabi.ee 
