ettevõtete konservatiivsus või sisemiste protsesside mittepaindlikkus. Kuid loomulikult on ka toredatel asjadel pahupool olemas. Uuringute kohaselt pühendatakse üle 44 protsenti mitteproduktiivsest tööajast Internetis surfamisele ja sotsiaalveebilehtede külastamisele kuid samal ajal ei ole paljudel tööandjatel töötajate veebikäitumise suhtes kindlat poliitikat olemas, või see ei jõustu. Lisaks tööaja raiskamisele kardetakse ärisaladuste lekitamist, pahavara ja viiruste levikut. Suurimaks muudatuseks, mida sotsiaalmeedia kaasa tõi, on kaastöötajate suhete viimine mitteformaalsele tasemele - sisuliselt kaob ära range vertikaalse hierarhia tunne. Nagu eelnevast näha, võib sotsiaalmeedia kaasa aidata nii organisatsiooni maine kasvatamisele, turupositsiooni saavutamisele, aga ka sisemiste protsesside efektiivsemaks muutmisele. Tähtis on vaid õigete vahendite valik ning nende mõistlik rakendamine, et vältida soovimatuid tagajärgi.
E-hääle lugemine saab toimuda vaid siis, kui lugejasse sisestatakse viis võtit – need viis valimiskomisjoni liiget, kelle võtit häältelugemisel kasutatakse, selguvad vahetult enne häältelugemise algust. Valimiskomisjoni liikmeid on kokku seitse ja häältevõltsimise soovijatel tuleks antud juhul kuritegelikule teele meelitada kõik neist. E-häälte lugemine toimub vaatlejate silme all suletud ruumis, selleks et vältida e-häälte lugemisel saadud tulemuse lekitamist enne valimisjaoskondade sulgemist. E-häälte lugemise tulemus kontrollitakse üle – kõik read peavad klappima ja vaidlusruumi seal ei ole. Koppeli sõnul ei ole süsteemi tagantjärele võimalik ühtegi häält lisada, ära võtta või muuta. Ta kinnitab, et häältelugemist kontrollivad koha peal vaatlejad, sealhulgas ka valimistel kandideerivate erakondade esindajad. Hoolimata positiivsetest omadustest, nagu mugav kasutajakeskkond, kerge ligipääsetavus ja
giesindajaga, kui tööandja soovib hoida saladuses toodete tehnilisi jooniseid ja nende val- mistamist, või personalispetsialistiga, kui soovitakse välistada töötamine konkurendi juures eesmärgiga takistada uue toote keemilise koostise väljatöötamist teises ettevõttes. 4. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimisel määratlema ka saladuse hoidmise kohustuse (TLS § 22). Üheks konkurentsipiirangu peamiseks eesmärgiks on ta- vapäraselt soov vältida ärisaladuste lekitamist, mistõttu on saladuse hoidmise kohustuse ettenägemine põhjendatud. Oluline on meeles pidada, et konkurentsipiirang riivab töötaja õigusi märgatavalt rohkem kui saladuse hoidmise kohustus, mistõttu ei tähenda tootmis- või ärisaladuse olemasolu automaatselt vajadust nii saladuse hoidmise kohustuse kui konku- rentsipiirangu kokkuleppe järele. Konkurentsipiirangu kokkulepe on õigustatud juhtudel, kus
annaabi.ee 
