• Miski pole enesestmõistetav. Reporter kaldub pooldama fakti, mis on temaga kooskõlas. Vältida seda. • Kasulik on alustada tööd kirjalikest allikatest. Need annavad teada taustaloo ja juhivad kindlate inimeste poole. Siis intervjueerida parimaid allikaid või minna ise kohale. Infoleke Aktiivne pool on reporter. Vahel annab allikas infot ise. Siis on tegemist info lekkimisega. Info lekitamine on võimulolijate vahend. Antakse info anonüümselt ja teenib lekitaja huve. Kui info osutub tõeseks ja piisavalt uudisväärtuslikult, siis pole ajakirjanikul muud teha, kui see käiku lasta. Tuleb esitada ka siis, kui on teada, et sellel infol on eesmärk. Info varjamine tähendab seda, et ajakirjanik teab midagi ja hoiab seda avalikkuse eest. Nii ei kaitse ajakirjanik enam ühiskonna huve. Enne lekitatud info avaldamist tuleb see üle kontrollida. Esiteks tuleb kontrollida, kas info vastab tõele või ei(kaks sõltumatud allikad kinnitaks).
Logic and conversation (1975) Ta oli väga mõjukas figuur. Et lausetest aru saada tuleb meil teada konteksti. ,,See tüdruk meenutab mulle Dreyfusi, armee ei usu tema süütusse". Dreyfus oli väga kuulus protsess. Alfred Dreyfus oli selline inimene, kes oli suur prantsuse patrioot, kindralstaabi ohvitser. Siis avastati et kindralstaabist oli dokumente kopeeritud ja hakkasid sattuma vaenlaste kätte (sakslaste). Siis selgus, et kindralstaabis on üks juut ja järelikult tema on lekitaja. Dreyfus mõisteti süüdi, ta veetis üle kümne aasta vanglas. Selle aja jooksul aga tekkisid suured protestid. Vahepeal aga kriminalistika arenes ja arenes muuseas ka käekirja uurimine. Selgus, et see dokument, millel oli Dreyfusi käekori, oli võltsing. Neid võltsinguid tegi Fedinand Walsin Esterhazy. Dreyfus toodi surmasaarelt tagasi ja sai oma au tagasi. Grice tuletab meelde seda aspekti, et tõendeid eriti polnud, aga Dreyfust ei usaldanud sõjavägi