Masstoonitud klaas – Masstoonitud kirgas (float) klaas põhineb samuti kirkal klaasil, mille toorainele on lisatud toonivaid pigmente, mis võimaldab saavutada klaasi väiksema läbipaistvuse ja loomulikult ka efektsema visuaalse välimuse. Masstoonitud klaas on pilkupüüdev ja praktiline. Lisaks vähendab toonitud klaas UV- kiirgust, mis aitab kontrollida siseruumide tepmeratuuri. Suurepärane lahendus vaheseinteks, samuti leivnud kasutusvaldkonnad on mööblidetailid. Lamineeritud klaas – Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast klaasikihist, mis plastkile abil omavahel kokku liimitakse. Seda tüüpi klaasi puhul on samuti tegemist ohutu klaasiga, kuna klaasi purunemisel ei lenda tükid laiali, vaid kile hoiab neid koos. Lamineeritud klaasi peamisteks kasutuskohtadeks on ohutust nõudvad paigad, näiteks rõdurinnatised, klaaskatused, või kontorite vaheseinad.
Lisaks võimaldab välja selgitada olulised funktsionaalsed tunnused. Klassifitseerimise 3 põhisuunda: 1.Evolutsiooniline, eluvormide tekke uurimine (Goethe, Serebrjakov); 2.Kirjeldav (Raunkiaer) 3.Ökoloogiline (Ramenski, Grime, MacArhtur & Wilson jpt) Elustrateegiad: 1.r-strateegia - suur järglaste arv ja suhteliselt väike ressurrsside paigutamine ühte järglasse (järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed). r- strateegid on üldiselt lühiealised ja leivnud kasvukohtades, mida iseloomustab sage häirimine (disturbance). Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised. 2. K-strateegia- väike järglaste arv ja suur ressursside paigutamine ühte järglasse (järglasi on vähe, need on suured ja tugevad). Strateegia on kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika (arvukus) stabiilne. Taime kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed stressitaluvad taimed
geene, mis aitavad taime tekitatud stressist jagu saada. Kui patogeenidel on levinud palju sekretsiooniga seotud geene, siis mutualistlikel bakteritel on leitud lämmastiku fikseerimisega geene ning isegi ribuloos bisfosaat karboksülaas/oksügenaas (RubisCO) valke. Võrreldes risosfäärsete bakteritega on endofüütide hulgas rohkem levinud aspartaadi/maltoosi (Tar) ja dipeptiidide (Tap) kemotaksisega ja katabolismiga seotud geene. Samas kui patogeensetel bakteritel on rohkem leivnud seriini metabolismiga seotud geene. Lisaks on nii endofüütidel kui ka risosfäärsetel bakteritel oluline kemotaksis ja viburitega liikumine. Endofüütidel on mitmeid kahekomponentseid süsteeme, mis on vajalikud just taimedes elamiseks. Näiteks aeroobne/anaeroobne hingamine, C-fikseerimine, N-fikseermine, denitrifikatsioon, elektrontransport ja aerotaksis on reguleeritud raku redokspotentsiaaliga ning nende funktrioonide reguleerimine aitab bakteril elada taimes. Endofüüdid
annaabi.ee 
