Ja veskijärves vabisedes veel kiigub koltund pilliroog, kui tuuleiilist rabisedes lööb äkki alla vihmahoog. Veel pisut päikest möödund suvest, veel nõmmes õitseb kanarbik, ent uduvihmast hommikusest on tunda sügis, hall ja pikk. Rukkilill lõikuskuul Kust tulid, rukkilill, vilja keskele? Miks nõnda ärevil, sinililleke? ,,Siin mina ilutsen rukkikõrte seas siin mina pidutsen sinikübar peas. Mind, pole külvatud leivaviljana, siin kasvan hüljatud lisarohuna. Pea hakkab lõikama rukist põllumees, pea lakkab hõiskamast västrik vilja sees. Mis mina ilutsen, varsti-langeja; mis mina pidutsen põllul-kõngeja! Kui sureb viljapää, ärkab kakuna, siis minu sinipää pehkib takuna." Varblased põllul Kaks varblast istusid põllumäel, üks vana ja teine noor. Nad nägid, kuis liikumas kaugel sääl põllult taresse viljavoor. Noor küsis: ,,Mis õigus põlduril
.....VESKI VESKID ............VESKI .............VESKI ...........TUULIK ...........TUULIK 20 JÄTKU LEIVALE! · ÕPETAJA LOEB TEKSTI, ÕPILASED KUULAVAD JA TÄIDAVAD TÖÖLEHE. Vanast ajast peale on leivaviljana kasvatatud rukist, otra, nisu ja kaera. Kui sellest puudus kätte tuleb, aitab hädast välja perenaise osavus. Vanasti sõtkuti taigna sisse jahule lisaks aganaid, kliisid, kartuleid, kaalikaid, õunu, marju... Taignast küpsetati koldes ja reheahjus pätse, kakke ja karaskeid. Neid oli mitut sorti: rukkileib, nisuleib, odraleib, kaeraleib, õunaleib, kuremarjaleib, kartulileib, kaalikaleib, teraleib,
annaabi.ee 
