Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril. Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem. Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
Juure segamine ja hapendamine Taina sõtkumine ja kergitamine Leivaahju kütmine Leivapätside vormimine ja kergitamine Juuretise võtmine säilitamiseks Leiva küpsetamine I etapp Segatakse juuretis 1–1,2 l sooja (40°C) veega. Lisatakse rukkijahu nii palju, et lusikaga segades jääb paksem hapukooretaoline mass. Nõu kaetakse käterätikuga ning pannakse 12–18 tunniks seisma. Kääritusajast sõltub leiva happesus. II etapp Võetakse ära juuretis järgmise korra leivateoks, mida säilitatakse külmikus. Lisatakse umbes 4–5tl soola, 200–250 ml suhkrut. Suhkruga saab reguleerida leiva happesust – mida vähem suhkrut, seda hapum leib. Lisatakse rukkijahu ja sõtkutakse kogu aeg. Jahu pannakse nii, et on raske sõtkuda. Oluline on, et õhk saaks taignasse – taigen hakkan lurtsuma. Määritakse vorm ja pannakse tainas vormi. Silutakse pealt märja käega ning vajutatakse peale jooned või augud. Peale seda lastakse soojas kerkida. III etapp