Sealt saab alguse tööstuslik leivatootmine. Töökoda tegutses kuni 1994. aastani. 1912. a võeti Rotermanni leivatehases esimesena Tallinnas kasutusele elektri jõul töötavad leivatööstusseadmed. Leivatehases oli 16 küpsetusahju ja 6 tainasegamismasinat. 1. dets 1944 asutati Tallinna Leivatrust, mis koosnes 26 väiketöökojast. 1962. a moodustati ühtne Tallinna Leivakombinaat Tallinna Leivakombinaadist, Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadist ning Tallinna Leivatehasest nr 2. Hiljem ühendati neli tehast ja viis tootmisüksust ning võeti kasutusele nimi Leibur. 1993. a Leibur erastati. Praegune AS Leibur on kujunenud Julius Valentin Jaekschi pagaritöökojast, Rotermanni leivavabrikust ja leivatehasest nr 2. Leivatootmine Tartus Tartus alustati tööstuslikku leivatootmist 1912. a leivatehases CERES. Leivatööstuse avajateks olid Taani ärimees Lorenz Sander ja pangajuht Woldemar von Roth. Eesti Vabariigi ajal tööstus laienes. Tehas sai veski Kuldtera
aastal läks tootmine üle elektrijõule. See töökoda tegutses järjepidevalt 232 aastat kuni 1994. aastani, kui Leibur pidi hoone omanike järeltulijatele tagastama. Leibur on kasvanud väikesest pagaritööstusest juhtivaks leivatootjaks Eestis. Sajandite jooksul on Tallinnas tegutsenud väga palju leiva- ja pagaritöökodasid, kuid vaid nendest kolme tegevus on otseselt seotud tänase Leiburiga. Leibur on kujunenud Julius Valentin Jaekschi pagaritöökojast, Rotermanni leivavabrikust, ja leivatehasest nr 2. 8 1980. aastate lõpus oli Leiburi koosseisus neli tehast Tallinnas ja üks Haapsalus ning neli tootmisüksust. Toote sortimenti kuulusid saiad, leivad, vigursaiad, maisikepid, kondiitritooted ja makaronitooted. Alates 1990. aastate algusest keskendus peamiselt vaid pagaritoodete valmistamisele. Leibur on pidevalt kasvavas konkurentsis edukas olnud. Kui 1990. aastal oli üle Eestis vaid 18 konkureerivat pagaritööstusettevõtet, siis 2009
annaabi.ee 
