Töö-, pere- ja eraelu ühitamises ilmneb sooline ebavõrdsus eelkõige naiste ja meeste tasakaalustamata osalusel lastekasvatuse, hoolduskoormuse ja kodutööde jagamisel. Kuigi Eesti naiste tööhõive on kõrge ja meestega üsna võrdne, on naiste ja meeste koduste kohustuste jagamine siiani pigem traditsiooniline. Naiste kanda jääb ka n-ö teine vahetus (igapäevased kodutööd, söögivalmistamine, lastekasvatamine) kodus. Nn head isa nähakse ühiskonnas sageli palgatööle keskendunud leivateenijana, kes suudab perekonda üleval pidada. Nn Hea ema peaks aga pühenduma laste eest hoolitsemisele ning majapidamise korrashoiule, vaatamata sellele, et ta töötab ka väljaspool kodu. Naised kulutavad keskmisel 1,5 tundi päevas enam aega tasustamata majapidamistöödele ja laste eest hoolitsemisele kui mehed. Mehed kulutavad naistest enam aega palgatööle. Emad viibivad sagedamini alla 12- aastase lapsega hoolduslehel (2011. aastal oli vaid 26,8% hoolduslehtede kasutajatest mehed).
tähtsam? Traditsioonilised meeste- ja naistetööd (erinev ajaline maht, paljud meestetööd võimalik sisse osta). Keskmiselt kulutavad töölkäivad naised kodutöödele päevas kahe tunni võrra enam aega kui mehed. Mees kui isa. Kodused väikelastega isad harv nähtus (vanemahüvitist kasutab ca 2,5% isadest). Isade vähest huvi vanemahüvitise kasutamise vastu võib ühest küljest kindlasti seletada traditsiooniliste soorollide püsimisega, mis konstrueerib ,,hea isa" eeskätt tubli leivateenijana. Isade ajalist panust lastekasvatusse ei peeta traditsiooniliselt nii tähtsaks kui emade puhul. Teisalt puudutab otsus, kes lapsega koju jääb, tervet perekonda ning seetõttu tuleks põhjusi, miks isad lapsehoolduspuhkust nii harva välja võtavad, vaadelda kompleksselt ehk lähtudes nii isast kui ka emast. Kas ema julgeb ja tahab üldse isale seda õigust loovutada? Probleemid, mida võib seostada sooliste stereotüüpidega. Meeste lühike eluiga (naistega võrreldes üle 10 aasta vahet)
annaabi.ee 
