Enamlased purustasid suurtükitulega enamuse Narva linnast, mille tagajärjel põles terve Joaoru linnaosa maha. Peavarjuta jäi üle 2000 inimese. 7 Riigielu taastamine Järgnevalt kujunes Eesti Vabariigi esmatähtsaks majandusliku olukorra taastamine. Sõdadest ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel. Toiduteraviljast jätkus vaid veebruari lõpuni. See sundis linnades leivanormi vähendamist päevas inimese kohta 1/3 naelani. Abisaadetisi oli oodata alles märtsis. Esimesena saatis eestlastele abiks Inglismaa oma viljasaagid, laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks. Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See võimaldas senisest tulemusrikkamalt võidelda ,,kohaliku" enamlusega, mis kujutas enesest tõsist ohtu
olukord kujunenud niisuguseks, et maa ei suutnud enam rahuldada oma elanike vajadusi lihasaaduste järele. Seoses lihasaaduste nappusega lubati vorsti valmistada hobuselihast. Toitlustusküsimuses oli 1919.a veebruaris raskused jõudnud haripunkti. Toitlustusministeeriumi poolt kogutud andmed näitasid aga, et edaspidi, et ei Lõuna-Eesti ega Virumaa pole enam suutelised täiel määral varustama leivaga rindel asuvaid vägesid. Vähendati leivanormi ½ naelalt 1/3 naelale. Hoolimata raskustest tui siiski jätkata rekvisitsiooniga. Rekvisitsiooni läbiviimiseks kitsuti valitsuse määrusega 25.02.2019 üle maa ellu rekvisitsioonikomisjonid. Toitlustusolud muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Maareform. Samal ajal kui maal oli käimas üks euroopa radikaalsemaid agraarreforme riigistati vastavalt Asutava Kogu 10.10.1919
annaabi.ee 
