Suits elas õpingute algaastail äärmiselt armetutes tingimustes. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. 13 14aastane Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. Gustav Suitsu tähelepanu hakkasid köitma gümnaasiumi aastail kultuurilised ja ühiskondlikudpoliitilised küsimused ning õpingute kõrvalt õppis ta ka saksa ja kreeka keelt. Suits elas koolilaste pansionis ja teenis hiljem leivalisa vene keele tundide andmisega.15 aastasena tegi ta lisaks tunniandmisele ajalehe tõlkeid,mis ilmusid G.S.nimemärkide all. Õppenõukogu otsusega 25.jaan. 1899 määrati G. Suitsule dr. Heinrich Theodor v. Dreyeri nim. stipendium. 1900.a võttis Tartusse pastoriks siirdunud G.Oehern andeka noormehe oma pansionaati(tasuks järeleaitamistunnid tema lastele)ja lubas kanda ristipoja õpingukulud,kui too valib endale erialaks teoloogia.Sel ajal suhtles Suits ,,Posti
Leivapäts asus peremehe ees või tema paremal käel ning sööjate küsimise peale lõikas ja ulatas peremees leivatükke. Mõnel pool pole peremees enne leiba lõiganud, kui kausitäis suppi oli pere peale ära söödud. Kui peremeest ei olnud või oli ta vanadusest leivalõikamiseks jõuetu, tegi seda sulane (Moora, 1980). Leiba lõikas peremees söögiaja alguses igale sööjale kääru, hiljem aga igale pereliikmele vajaduse järgi juurde. Mõnes kokkuhoidlikumas peres tuli leivalisa eraldi küsida, milleks aga alati ei pruukinud julgustki jätkuda. On teada, et näiteks Harglas olevat paljudes taludes leiva hulk piiratud. Üks perenaine polevat isegi oma pere lastele andnud kõhutäit leiba süüa, mistõttu olevat need salaja sahvrist käinud leiba varastamas. Ka mujalt on teada samalaadseid andmeid. Viru-Jaagupi kihelkonnas on lastel soovitatud süüa kaks suutäit suppi ja üks suutäis leiba (Lõoke, 1959). Leivaga püüti olla igati kokkuhoidlik
annaabi.ee 
