tuhat erinevat rooga, kuid võileibu pole isegi ära märgitud. Ka hilisemas esimese Eesti Vabariigi aegses kokakirjanduses ei pälvinud võileivad tähelepanu. Küllap peitub seletus tõigas, et eestlaste tollased söögiharjumused pärinesid kahelt meid pikemalt valitsenud võõrvallutajalt Saksamaalt ja Venemaalt. Erinevad leivad Võileibade aluseks tarvitatakse kõige sagedamini leibu jämedast jahust leibu ja sepikuid, saiu ja kuivikleibu. Leivaliike on väga palju, nende omadused olenevad jahust, lisaainetest ja valmistamisprotsessist. Lihtjahust leivad sisaldavad rohkesti Brühma vitamiine, mineraalaineid ja kestainet. (N:Tartu leib, Maaleib ja Rukkinisuleib) Kroovitud jahust leivad Võrreldes lihtjahust leibadega sisaldavad kroovleivad palju vähem vitamiine ja mineraalaineid.(N: Eesti leib, Ukraina leib ja Riia leib.) Kuivikleivad Toodetakse kroovitud rukkijahust ja rukki, ning nisujahu segust.
liikidest toiduaineid. Igale sööjale valmistatakse 6-8 võileiba millele kulub 100 g võileivaalust, 20 30 g määret ning 80 100 g katet. Kokteilvõileivad ehk suupistevõileivad: väga väikesed võileivad, läbimõõduga 3- 4 cm, mida serveeritakse suupistena alkohoolsete jookide, segujookide, kohvi ja teejoogi kõrvale. Sobivad ka piduliku külmlauale, lõunasöögi eelroaks või ka bufeevastuvõttudele. Võib kasutada kõik saia- ja leivaliike, kujult võivad olla ümmargused, kolmnurksed, ruudu- või rombikujulised. Katteks valitakse hõrgud ja hästi kokkupüsivad koostisained, nõuab erilist täpsust ning korrektsust, kaunistatakse hoolikalt. Üheks eineks valmistatakse 4- 5 liiki, selleks kulub 100 g võileivaalust, 40 70 g määret ning katteainet 100 140 g. Serveeritakse kohe. Torn- ehk püramiidivõileivad: tornvõileivad koosnevad ülestikku pandud ja tiku või vardaga kinnitatud üht või mitut liiki võileibadest
annaabi.ee 
