Kõige pealt olid meistrid, kes tegid leiba . Nende leival pidi peal olema leivategija nimi ja märgistus. Hiljem hakkasid tegema leiba väikeettevõtted ning alles nüüd on tulnud suuremad ettevõtted, kes on eest lükanud väikeettevõtted kui juba ka keskmised. Praegust on ühtedeks suuremateks leiva tegijateks Tartu Mill 28. Leib rahvakalendri tähtpäevadel. Leival oli tähtis roll rahvakalendris, loomadele anti leiba. jüripäeval küpsetati leivakakk; jaanipäeval- uudseleiba, 29. Jõululeivad. Jõulupull, jõuluorikas, jõululeib, jõulukakk. Tehti hapendatud rukkijahust, erinesid tavaleibadest oma kuju poolest. Jõululaual pidi olema lahtilõikamata. Nende järgi ennustati 30. Leib pulmakombestikus. Ennustati, seisis laual ja keegi ei puutunud seda, erineva kujuga kui muidu, pandi pruudile kodust kaasa, kingituseks.
söömise. Suvel koju tulnud, õpetas ta ka oma kahekümneaastasele õele, kuidas mustikasuppi keeta. Õde keetiski mustikasupi valmis ja hakati sööma. Esimest lusikatäit süües ütles ema: «Tää'p see naa imal, sa, Alma, pole vist soola sisse pannud». Keedetud mune anti kündjale, kui ta kevadel esimest korda kündmast tulles märjaks kasteti. Selgituseks öeldi: «Toob õnne ja kasvab hea vili.» Ka karjalapsele anti keedetud muna või küpsetatud leivakakk, milles muna oli otsapidi sees, pärast seda kuita. Karja väljalaskmise päeval oli märjaks kastetud. Mõnel pool oli kombeks sel päeval muna üle karja visata. Munaputru tehti mingi töö lõpetamise puhul ja keedetud munadega kaunistati katsikuteks viidavat tanguputru. Munarooga valmistasid neiud kosilastele, perenaised suurteks pühadeks, perekonnapidudeks, külalistele ja pühapäeviti. Laialdasemalt kui rõõska piima kasutati hapupiima. Võid kasutati toiduks väga harva.
söömise. Suvel koju tulnud, õpetas ta ka oma kahekümneaastasele õele, kuidas mustikasuppi keeta. Õde keetiski mustikasupi valmis ja hakati sööma. Esimest lusikatäit süües ütles ema: «Tää'p see naa imal, sa, Alma, pole vist soola sisse pannud». Keedetud mune anti kündjale, kui ta kevadel esimest korda kündmast tulles märjaks kasteti. Selgituseks öeldi: «Toob õnne ja kasvab hea vili.» Ka karjalapsele anti keedetud muna või küpsetatud leivakakk, milles muna oli otsapidi sees, pärast seda kuita. Karja väljalaskmise päeval oli märjaks kastetud. Mõnel pool oli kombeks sel päeval muna üle karja visata. Munaputru tehti mingi töö lõpetamise puhul ja keedetud munadega kaunistati katsikuteks viidavat tanguputru. Munarooga valmistasid neiud kosilastele, perenaised suurteks pühadeks, perekonnapidudeks, külalistele ja pühapäeviti. Laialdasemalt kui rõõska piima kasutati hapupiima. Võid kasutati toiduks väga harva.
annaabi.ee 
