Bullerjani kasutegur on kuni 75 % P.9.2 Ahjude, kaminate ja pliitide viimistlemine. Puhasvuuk. Seda tuleks teha enne, kui segu on täiesti kuivanud. Järelvuukimine. Vuuk jäetakse 1,5 cm tühjaks ja täidetakse sobiva värvi ahju vuugiseguga. Savisegu võib ka segada pigmendiga. Vuukimine tehakse sooja ahjuga. Kivide klompimine. Võib ka pärast lakkida. Krohvimine antiik krohviga. Katmine plaatidega. Kasutada kuumuskindlat plaadisegu. Võib värvida tulekindla värviga. P.9.3 Leivaahjuga pliidi ehitus. Kindel alus ja alla hüdroisiolatsioon. Kolle tulekindlatest tellistest. Ülejäänu teha savitellistest. Kaks siibrit. Kui mõlemad siibrid on kinni ja koldesse tehakse tuli, siis läheb suits pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri, pliidi alumisest lõõristikust läbi ning sealt korstnasse. Tulemuseks on pliidiraua soojenemine, kuid leivaahju temperatuuri see oluliselt ei muuda. Kui tuli tehakse leivaahju ja alumine siiber on kinni ning ülemine lahti, siis suits läheb
1658 Mõis läheb abiellumise-ostmise teel Stenbock'idele. mõis jääb puutumata 1667 Peahoonet kirjeldatakse kui suurt kahekordset kivimaja. Kahekordne maja, mis on juba vana; kaetud roigaskatusega. Keskel on suur eeskoda, millest paremal on köök kolde ja leivaahjuga. Aias oli kaks lehtlat, elusatest taimedest päikesekell, pügatud hekid 1686 ja lillepeenrad, lisaks viljapuuaed ja kolm kalatiiki. Pluss puust elumaja mõõtudega 34*9 m. Lisaks kõrvalhooned. /Kangilaski 1977, lk 17-18/ 1695-97 suur nälg ja
annaabi.ee 
