) Hjalmar ja Gina hakkavad elutoas sõnelema. Nüüd pakib hoopis naine mehele asju, sest teine ei saa sellega ise hakkama. Küülikuid ning muid loomi ta kaasa võtma ei ole nõus. Arvab, et isa peab sellega leppima. Flööti ka ei taha. Püssi aga tahab, ent see on kadunud. Arvavad, et vanamees on üleval pööningul ja peab jahti. Gregers Werle tuleb eesuksest. Uurib, et kas mehel on tõepooles tarvis oma perekonna juurest ära minna. Palub tal oma leiutuse peale mõelda. Hjalmar tunnistab aga et Relling talle selle leiutuse mõtte pähe pani. Tegelikult ta ei ole mitte midagi veel valmis teinud, ent sellegi poolest hoidis see mõte teda õnnelikuna. Räägib, et kas kui ta oma ,,tütrelt" küsiks, et kas too oleks nõus oma elu tema nimel ohverdama ss oleks juba teada, mis vastuse ta saaks. Pööningul kostab revolvripauk. Gregers räägib, et Hedvig palus vanamees, et see metspardi isa nimel ohverdaks. Hjalmar on sellest liigutatud. Otsivad last
Meeltele omistas Baumgarten oma otsustusvõime, nimelt maitse. Ilu on täiuslikkus, s.o osade kooskõla tervikuga, niivõrd kui see meeltele nähtub, seega ähmaselt tunnetatud täiuslikkus. Kunsti kõrgeim printsiip praktilisest küljest on looduse jäljendamine, sest vastavalt õpetusele parimast maailmast ilmneb looduses meeleliselt suurim täiuslikkus. Selle kõrval on üsna vahendamatult luuletajate maailm ehk heterokosmiline maailm, mille kaudu saadakse ruumi kunstilise leiutuse vabaduseks. Väljamõeldis on õigustatud, niivõrd kui ta teenib tõde, ta on paratamatu, sest moraalseid eeskujusid ei ole ajalugu alati kätte andnud. GEORG FRIEDRICH MEIER (1718 - 1777) oli Baumgarteni õpilane. Meierit peetakse loomade õiguste eestkõnelejaks rääkides, et loomadel on hing nagu inimeselgi. 25 12 16)
annaabi.ee 
