kütuste põletamist, mille tulemusena paisatakse loodusesse suurel hulgal mürkgaase. Loodustsäästvam oleks kasvatada toiduaineid omal maal, jättes sellega alles kütuste jaoks kuluvad loodusvarad ja säästes keskkonda mürkgaaside eest. Kõige rohkem avaldavad mõju keskkonnale heitgaasid, mis nõrgestavad Maad kaitsvat osoonikihti. See kiht kaitseb kõiki Maal elavaid olendeid ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi kadumisel sureksid kõik elusolendid peale inimese, sest kindlasti leiutaksid inimesed enda kaitseks midagi välja, kuid siis poleks elu Maal enam nii mitmekesine. Kõik, mida inimene loodusesse paiskab, see sinna ka jääb. Heitgaasid ei kao ära, vaid hakkavad tekitama kasuhooneefekti ehk soojendama maailma. Viimase 100 aastaga on maa keskmine temperatuur tõusnud 0,7 kraadi, kui see nii jätkuks, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur 85 kraadi. Inimkond ei sureks välja, kuid peaks aja jooksul
Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiutaksid ja neid omakorda tehniliselt aina täiendaksid et need paremaks läheksid. Kolmandaks eelduseks oli energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ning pidi olema tagatud ka selle juurdevool. Põhiliseks energiaallikaks oli 18 sajandil ja osalt ka 19 sajandil aurumasin. Suurimaks eelduseks on siskin tooraine olemasolu, sest ilma selleta ei saa ju midagi toota, ning siis pole ka valmistoodangut mida pakkuda klientidele, kuid peaks ka olemas olema ostuvõimeline turg
annaabi.ee 
