ajarändurit olemas olla ja ka ajamasinat ei saaks olla leiutatud. Selles seisnebki kuulsaima ajaparadoksi mõistatus. Seda peetakse ühtlasi ka klassikaliseks ajaparadoksiks. Kuid on olemas veel üks ajaparadoks, mis on palju vähem tuntum kui viimane kuulus vanaisa paradoks. See seisneb lühidalt järgmises. Üks poiss saab ühel heal päeval telefonikõne tundmatult, milles antakse talle teada seda, et kuidas luua ajamasinat. Pärast seda telefonikõnet poiss leiutabki ajamasina, kuid telefonis andis informatsiooni tegelikult sama isik ehk tema ise. Seda me teame, et kuidas poiss sai teada ajamasina leiutamisest. Kuid kuidas sai teada see, kes poisile helistas? Osutub, et mõlemal juhul saab poiss teada ajamasinast telefonikõne kaudu. Kuidas on selline asi võimalik? Kus on selles loos ots ja algus? Selles seisnebki taolise ajaparadoksi mõistatus. Paraku selline kirjeldatud ajaparadoksi liik tegelikult ei eksisteeri. See on lihtsalt inimese mõistuse
ajarändurit olemas olla ja ka ajamasinat ei saaks olla leiutatud. Selles seisnebki kuulsaima ajaparadoksi mõistatus. Seda peetakse ühtlasi ka klassikaliseks ajaparadoksiks. Kuid on olemas veel üks ajaparadoks, mis on palju vähem tuntum kui viimane kuulus vanaisa paradoks. See seisneb lühidalt järgmises. Üks poiss saab ühel heal päeval telefonikõne tundmatult, milles antakse talle teada seda, et kuidas luua ajamasinat. Pärast seda telefonikõnet poiss leiutabki ajamasina, kuid telefonis andis informatsiooni tegelikult sama isik – ehk tema ise. Seda me teame, et kuidas poiss sai teada ajamasina leiutamisest. Kuid kuidas sai teada see, kes poisile helistas? Osutub, et mõlemal juhul saab poiss teada ajamasinast telefonikõne kaudu. Kuidas on selline asi võimalik? Kus on selles loos ots ja algus? Selles seisnebki taolise ajaparadoksi mõistatus. Paraku selline kirjeldatud ajaparadoksi liik tegelikult ei eksisteeri. See on lihtsalt inimese mõistuse