Elasid Euraasias u 200 000 - 30 000a eKr. Jämedad ja jässakad luud. Kõverad jalad. 155cm, laiaõlgne,tema ajumaht oli 1666cm3. Kolju kuju on teistsugune. 29: Neandertaalil on kolju rohkem kuklas (arvati, et külma pärast). Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad. 30: Vastandlikkus. 31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks 32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane.
3. lametrükikorral on vee ja rasvase kivipinna tõmbe ning tõukejõud 3.1. litograafia - eestis tehakse seda palju suurtest kividest ja tellisest ehitised on megaliitehitised. Esimene leiti malta saarelt, neid on leitud alates 5000 eKr. (sinna alla kuulub ka stonehenge (3-2. at. eKr)) või näiteks mõni hauatähis. lisaks nendele on pandud vertikaalselt püsit suuri kivisid. kromleh - välisringi moodustavad dolmenid dolmen - hauatähis (lk 17) menhir - suurim menhiride leiupaik on prantsusmaal carnacis. menheride püstitamise põhjust ei teata. keldid 6-5. saj eKr. need ehitised on püstitatud varem, tundmatute rahvaste poolt, keldidjätkasid nende ehitamist. keldid kasutasid ka neid ehitisi ohvrite toomiseks, kus toodi ohvreid ka üle kümne. keltide verise usundi nimi oli druiidide usund (preestrid druiidid), seda usundit on püütud taastada (neodruiidid), ohverdusi küll ei tehta. neile oli tähtsaim püha jaanipäev. Inglismaal ja
annaabi.ee 
