selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a. ümbritsti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned. Leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud (kokku üle 32 000), mis
Mõisted: Asva kindlustatud asula- Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja- Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685–585 enne meie ajaarvamist Lohukivid- Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eestisse tõenäoliselt Skandinaaviast, kus sellega tegeleti juba nooremast kiviajast. Eesti lohukivid
teraosalt. Neil polnud silmaaike ja varre külge kinnitati rihmade abil. · Talb-väike kirves, varretati vahel isegi eriliste sarvest kivipeade abil. · Ahing-luust, sarvest, hoolikalt lihvitud ühel küljel väljaulatuvate kidadega ahingutega püüti kala. · Jäätuur-toruluudest valmistatud-, raiuti jäässe auke talvisel kalapüügil. Asulate sarnase paiknemise, elatusalade ja leiumaterjalide põhjal liigitatakse nad Kunda kultuuri alla. (siia kuulub ka Läti ja Soome mesoliitiline asustus). Neoliitikum Algab keraamika kasutuselevõtuga. Narva kultuur Alates 5000 e:kr alas keraamika ilmumisega Eesti alale. Nime saanud rohkete asula kohtade järgi Narva jõe alamjooksul. Praegu teada ligikaudu 30 asulakohta, mis paiknevad rannikualadel. Nõud valmistati savikihtidest. Nõud kuivatati ja põletati maapinda süvendatud aukudes. Kasutati hoiu ja keedunõudena. Kammkeraanika kultuur
annaabi.ee 
