ressursse (7). Võimupositsioonid kätkevad endas nii hirmul kui ka premeerimisel rajanevat võimu. Seaduslik võim on siiski laiem mõiste. Eriti tähendab see aga organisatsiooni liikmete poolt positsioonist tulenevate õiguste aktsepteerimist. Kui koolidirektorid, pangapresidendid või armee ohvitserid midagi räägivad (eeldades, et nende määrusi ning arvamusi võetakse vastavalt nende ametipositsioonile), siis õpetajad, tellerid või leitnandid tavaliselt kuuletuvad ja täidavad käsku (7). 1.1.5 Informatsioonil rajanev võim Neljas ametliku võimu allikas informatsioonil rajanev võim tuleneb juurdepääsust infole ja kontrollist selle üle. Inimesed organisatsioonis, kellel on teiste jaoks vajalikke andmeid või teadmisi, võivad muuta nad endast sõltuvaks. Juhid, näiteks, pääsedes ligi müügiandmetele, kulutustele, palgamääradele, kasumile jt andmetele, võivad kasutada
29, kuid vangistati 181. Teadaolevast 586 mässajast pääses põgenema ainult 199 Tallinnast 95 ja mujalt 104. Juhte ei andnud ülekuulamistel üles ainult reamehed, vaid ka tähtsamad osalejad. Eduard Kägu, I Riigikogu liige ja endine Punaarmee sõdur, olevat küsimuse peale, miks ,,suuremad vennad" nagu Hans Pöögelmann ja Jakob Palvadre Venemaalt välja ei tulnud, vastanud, et ,,nemad ei tule enne, kui komissari kohad valmis pole" . Karistada ei saanud aga ainult mässajad. Leitnandid Siegfried Fleischer ja Hermann Rätsep, kes lennuvälja vallutamise ajal olid valvekorras, mõisteti surma mahalaskmise läbi. Nimelt oli neil olemas võimalus mässajatele vastu hakata, mille nad aga kasutamata jätsid ja alistusid. Kapten Heinrich Liibus, kes väeossa ei ilmunud, degradeeriti reameheks ja arvati lennuväest välja, kuna tal puudusid mitteilmumiseks arvestatavad põhjused. Samasuguse süü eest saadeti sidepataljoni leitnant Johannes Loorits reservi
annaabi.ee 
