Suri Veneetsias Looming Ooperiteooria põhiidee: muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees Ooperid: katkematu lavalise tegevusega draama, jaguneb stseenideks Orkestris on suur osa vaskpuhkpillidel Ainestik Ooperid põhinevad saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise Meloodia Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Mida uut tõi? Wagner tõi ooperimuusikasse leitmotiivid tegelast või tunnet iseloomustavad lühikesed meloodialõigud. Ooperid olid läbikomponeeritud - see tähendas et numbrid olid ühendatud terviklikeks stseenideks ja vaatusteks Tähtsamad Teosed Ooperid "Nibelungide sõrmus","Reini kuld", "Valküürid", "Siegfried", "Jumalate hukk""Lendav hollandlane", "Tannhäuser","Lohengrin"',"Tristan ja Isolde","Parsifal"
16. Kaks teatritüüpi: õukonna- ja linnateater. Õukonnateatrit finantseeris õukond ja publikuks õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass. Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20
Dünaamilised motiivid – tüüpmotiivid, mis teksti jooksul korduvad (nt kannatuse ja valu motiiv) Staatilised motiivid – üksikmotiivid, mis on enamasti vabad. Peamotiiv – teksti keskne (dominante) tähendusosa, nt tegelase elu kujutamine laada või tsirkusena. Kõrvalmotiiv – peamotiiviga haakuvad, seda toetavad motiivid (nt surmateemaga seostab Vallak valged kased, mis sümboliseerivad viimset rahupaika). Seotud motiivid (leitmotiivid) – loovad teksti sidusust, sh retrospektiivseid ja perspektiivseid seoseid, nt samad tegelased kohtuvad eri ajahetkedel; alguse ja lõpu seosed peatükkide vahel. Hierarhilised motiivid – ühest põhimotiivist lähtuv ideoloogiline hierarhia, nt Dostojevski („Kuritöö ja karistus“) Kristuse motiiv, mis seostub Kolgata, Laatsaruse ja Juudasega. Binaarsed opositsioonid Kirjanduslik tekst on strukturalistide järgi vaadeldav binaarsete opositsioonidena-
Põhiliselt räägivad õnnetust armastusest. Luulekogu ,,Kivi südamelt" sisaldab mõtteluulet. Kirjanik arutleb selle üle, mis on elus tõeline, mis näiv ja toob esile vastuolusid. Luulekogus ,,Mureliku suuga" kujutatakse meeleolusid, mida tekitab sõda ja vägivald, selles on protesti kodumaad tabanud karmi saatuse pärast. Luulekogudes ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremaid" kujutatakse kodumaalt lahkunud inimeste kaotusvalu, aga on ka mõtisklusi elus ja inimese eesmärkidest. · Leitmotiivid A. Gailiti luules, elu ja looming Romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipäevast ning keda on nimetatud osavamaiks valetajaks eesti kirjanduses. Sündis 1891 Valgamaal -1960 Rootsi. Töötas Riias ajakirjanikuna, tutvustades lätlastele eesti kirjandust ja eestlastele jälle läti kultuurisündmusi. Seejärel töötas Eestis ,,Tallinna Teatajas". Visnapuu ja Gailit organiseerisid ,,Siuru" rühmituse. Vabadussõja alaj oli sõjakirjasaatja
annaabi.ee 
