d) sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks haruks piimakarjakasvatus e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 3. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele 4. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald rahvuslik ilukirjandus 5. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased 6. Johan Köler rahvuslik maastiku-ja portreemaal 7. August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson - skulptorid
5) Eesti rahvusliku kultuuri algus Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. sajandi lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega. 1. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann – olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 2. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen – rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele3. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus 3. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp – Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased * Johan Köler – rahvuslik maastiku- ja portreemaal * August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson - skulptorid
annaabi.ee 
