• Väänroosid – liaanitaolised 2-4 m H roosipõõsad. Õied tavaliselt suurtes kobarates kas liht või täidisõitena. Eristatakse veel: ramblerroosid – ülirikkalikult õitsvad väikeste kobaras õitega. Õied ainult eelmise aasta võrsetel!! • Suureõielised väänroosid – õitsevad sama aasta võrsetel kahe lainena kuni septembri lõpuni. Õied peamiselt ladva osas • Tüviroosid – saadakse pika kibuvitsavõrse külge poogituna. Tuntakse ka leinavormi, kus võrsed on tüvelt rippuvad. Eelistatumad on keskmiselt täidetud sordid • Pinnakatte roosid – madalad, laiuva kasvuga väga õierikkad vastupidavad aedroosid. Meie tingimustes eriti dekoratiivsed ja suhteliselt ilmastikukindlad • Uued antiikroosid – õied enamasti tihedalt täidetud, romantiliste keerdudega rosettides, tihti intensiivse lõhnaga. Tuntakse Inglise rooside nime all, kuid neid toodavad praegu ka teised firmad, nagu Märchenrosen,
13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga. 3 Plagiogeotropism esineb külgokstel ja lehtedel. 4 Kemotropism seostub keemiliste ainete suhtes liikumisega. Erijuhtum on hüdrotropism osad taimejuured kasvavad niiskuse poole. Ka parasiittaimed otsivad oma peremeest kemotropismi kaudu. Võib olla ka negatiivne 5 Tigmotropism puudutusest tingitud. 6 Termotropism soojuse suunas. 7 Traumatropism 8 Elektrotropism kõverduvad elektrostaatilises väljas
Kui need õunad läbi külmuvad, muutuvad nad magusaks nagu magushapu vein ning maitsesid vanadel aegadel lastele hästi. Tänapäeval võiksid metsõunad sobida veini kääritamiseks. Mets-õunapuu on üks kultuursortide lähteliike ja kohane neile pookealuseks. Siiski sobib mets-õunapuu alusena hästi vaid mõne üksiku sordiga. Seetõttu kipub mets-õunapuu pookealusena unustuse hõlma vajuma. Tuntakse ka rippuvate okstega leinavormi. Sagedamini kui mets-õunapuud võib meie looduses näha metsistunud aed-õunapuid küll kunagiste taluaedade asemetel, aga ka teeservadel. Nad hakkavad mahapudenenud seemnetest kergesti kasvama. Metsistunud aed-õunapuu ei muutu mets-õunapuuks. Neil kahel liigil on kõige kergem vahet teha lehtede järgi: mets-õunapuu võrsed ja lehed on alt täiesti paljad, aed-õunapuu lehed ja nooremad oksad aga karvased. Viljuva puu määramine