Under tõlgib saksa luuletajaid. 1920 ilmub tõlkekogu ,,Valik saksa uuemast lüürikast". 1921 teeb esimese välisreisi Saksamaale, kus parajasti on juhtiv stiil ekspressionism. Palju oli sõjavastasust, sest Saksamaa oli sõja just kaotanud. Palju oli ka sõjasante Under oli aga elanud turvalist elu. Saksamaal nähtu läks talle väga hinge. 1920 luulekogu ,,Verivalla". Oli kõlbeline puhastumine, kirjutatud enne sõjasantide nägemist. Peateemad süü- ja leinatunne. Palju vabadussõja-temaatikat. 1923 ,,Pärisosa". Nüüd oli ta sõjasante juba näinud. Tunne on õõv ja õud. Sõjaaegse Berliini pildid. Luuletused ,,Sõjapime", ,,Tänaval". Pärisosa ehk kuidas peab elama. Luule muutub filosoofiliseks. Samal ajal tõlkis Maeterlincki ja Baudelaire'i, tutvus Dostojevskiga. 1924 kolis Tallinnast Keila-Joale. 1925 Tallinna elanik. 1933 vabaneb maja Nõmmel. Underi puhkekohtadeks oli Pühajärve ümbrus, ka Hiiumaa (Kassari). Populaarsed sihtkohad Toila,
Oli väga palju sõjapimedaid, need olid need, kes gaasirünnakutes viga saanud. Ka igasuguseid neid, kellel polnud ei käsi ega jalgu. Saksa kirjanduses ja kunstis just neil aastatel juhtiv kunstivool ekspressionism. Mis on siis sõjavastane, vägivallavastane, tugevalt aja luule ja kutsub esile vastutustunnet maailmas omama. ,,Verivalla" luulekogu, seal pole armastust ega loodusluulet, vaid aja süngus, inimeste hukkumine ja enesesüüdistused. Üks luuletus ,,Ma elan". Süü ja leinatunne. Paljud luuletused pühendatud tagantjärele Vabadussõjale. 1923 on umbes samateemaline luulekogu ,,Pärisosa", kus luuletused ,,Sõjapime", ,,Laatsarused". Tugev surma teema, mis inimese pärisosa on. 20ndate algul aktiivne tõlkija, kirjutab ka arvustusi ajakirjandusse. Tõlgib Boudlaire't, ,,Väikesed poeemid proosas". Eriliselt meeldib talle ,,Maeterlinck", ,,Sinilind" on tema tõlgitud. Tõlgib saksa kirjandust, vene kirjandust. Selle aja inimesed olid Eestis haritlased.
annaabi.ee 
