selles, et nad annavad kannatusele vormi, püüdes kujundada seda millekski ilusaks ja ülevaks. Nad annavad valule rütmi. Nad viivad tegeliku elu draama valda ja panevad talle koturnid jalga. Primitiivses kultuuris ma mõtlen nt iiri kultuurile on leinakombed ja luuleline surnuitk veel üks tervik; ka Burgundia aja õukondlikku leina võib mõista ainult siis, kui vaadelda seda eleegiaga suguluses olevana. Leinatseremoonia näitab kaunis vormis, kuidas leinaja peab olema valust lausa aru kaotanud. Mida kõrgem seisus, seda herolisemalt peab ennast välja näitama valu. (58-59) Feodaalkorra ja rüütelluse õitsengu ajajärk lõpeb juba 13. Saj . Siis järgneb keskaja linlik- vürstlik periood, kus riiki ja ühiskonda valitsevateks teguriteks on kodanluse kaubandusvõim ja sellele tuginev vürstide rahavõim. (63) Võimetuna selles kõiges reaalset ühiskondlikku arengut ära tundma, võttis ajalookirj abiks
Viiendas peatükis sain teada, et kord kui Mende ema ja ta tädi Nhe raffiapalmi koort lõikama läksid, kadus Nhe ära. Kutsuti Mende isa ja kõik onud Nhe'd otsima ning kui lõpuks leiti, siis ta oli paistes ja krampides, teda oli hammustanud madu. Nhe viidi küll ruttu külla tagasi, aga ei õnnestunud teda päästa. Mende isa segas kokku salvi ja pani seda hammustusele peale, aga Nhe oli juba väga paistes ning hakkas veritsema kõikjalt ja suri ära. Siis oli leinatseremoonia. Matustel ei tohtinud naised osaleda. Külas palusid kõik Allahit, et Nhe paradiisi vastu võetaks. Kuuendas peatükis lähevad kõik nuubia hõimud maadlusvõistlustele. Iga kord oli võistlused erineva hõimu poolt peetud. Tüdrukud löödi üles, pandi kaela ehteid, mis pärast võitjatele kaela pandi, kehad õlitati ära ning pandi helmestega üle. Maadlejad kogunesid tasandiku keskele, nad olid paljad ning välge värviga koos, siis hakkas
annaabi.ee 
