Laulupeo korraldajail ja osavõtvail kooridel oli kasutada eeskuju Sveitsi ja Saksamaa, Riia baltisaksa laulupeost(kus esinesid ka meie linnade lauluseltsid), samuti oli peetud hulk kohalikke kihelkondade laulupäevi. Kuid niisama lihtsalt mõtte tekkimisest peo toimumiseni asi ei läinud. Raamatu autor toob põhjalikult välja loa saamise kahe aasta pikkused keerdkäigud. Baltisakslaste arvates olevat eestlaste priiusepidu mõisnike võimu langemise leinapidu. Ka kubernerivahetus 1868.aastal ei toonud loa saamist lähemale. Vene keskvalitsuse arvates oli pidu balti aadli korraldatud, näitamaks kohalikku võimu. Pastor A.H.Willigerode hurjutas kirikukantslist ,,maarahva" muutumist ,,eesti rahvaks" ja Maarja koguduse jagunemist kaheks, millest teise poole moodustavat ,,Vanemuise" selts. Ametlik peoluba saadi 20.veebruaril 1869,vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo
Kalaf ei lange lõksu. Adelma läheb printsi juurde. Ta paljastab enda päritolu. Kalaf tunneb Adelmas ära kuningatütre, kes nüüdseks on orjatar. Adelma väidab, et Turandot plaanib teda tappa ja nad peaks koos põgenema. Kalaf ütleb hala käigus kogemata enda ja isa nime. Adelma veenab Kalafit põgenema, kuid Kalaf pigem sureb Turandoti käe läbi kui lahkub teisega. Hommikul peaks toimuma laulatus, aga Turandot ilmub oma kaaskonnaga üleni mustas nagu leinapidu. Kõik arvavad, et Turandot langeb häbisse, aga tegelikult Adelma kandis talle printsi päritolu ette. Turandot ütleb õige vastuse. Kalaf tahab end tappa, sest surm on parem kui elu armastatuta, kuid Turandot takistab teda. Kalaf imestab. Turandot avaldab talle nüüd armastust. Adelma tahab end tappa, aga Turandot takistab tedagi. Adelma lastakse vabaks. Turandoti isa on rahul. Inglise rahvusdraama oli Euroopa renessansi mõjukas nähtus
annaabi.ee 
