ma tahaks olla Scania või Volvo ka olla vana tüüpi Ikarusiks küll oleks selles inimkonnas plussiks Tänapäeva ühiskond "Bussijaam" bussid siin üldse enam ei käigi bussijaam pakub nüüd meelelahutust bussid kuid tähendaks masside rahutust Sõnakasutus On kasutatud: Võrdlusi ,,Valgre" sa ütled mulle et ma olen päike; ,,Bussijuhi karm päev" inimesed vanad reod venivad ka veel kui teod ,,Jalutus" buss pimeneb ja nagu leinalindid puud akna tagant läbi jooksevad Hüperboole ,,Tahaksin olla autobuss" ei pea sa sada korda helistama ette kas bussikene sellel päeval tulla saad ,,Viis tundi und" kuid miljon olema peaks kapsakilo hinnaks et kompenseeritud saaks unevõlg Personifikatsioone ,,Tahaksin olla autobuss" küll bussid omavahel asju ajada saaks kiirelt lausa sajaga! ,,Jalutus" ah hirmutavad mind need tühjad pingid nad korisevad võõrast hümni mingit buss pimeneb ja nagu leinalindid
Harilikult tegi seda purjemeister. Tööriietus õmmeldi enamasti heledast purjeriidest. Sellepärast kutsuti meremehi hüüdnimega „valgejakid“ või kui riietus tõrvatud vantidest määrdus, siis „tõrvajakid“. Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku madrustelt võeti eeskujuks triibulised särgid ja sinised pluusid, mille hüüdnimi oli „sinijakid“ Palju detaile toodi meremehe riietusse armastatud admirali Horatius Nelsoni mälestuseks: Mustad lindid mütsil olid algselt leinalindid tema surma puhul. Kolm valget triipu sinisel madrusekrael meenutavad kolme tema kuulsaimat võidulahingut. Kardpaelast lenk laevaohvitseride vormipintsakul märgib tema haavatasaamist, mida tuntakse Nelsoni aasa nime all. Nokata madrusemüts on mälestus galeeriorja punasest mütsist (sunnitöölise müts). Mütsi lint ja krae pärinevad ajast, millal meremees kandis patsi ja selles paela. Et pats ei määriks pluusi, kanti üle õlgade naha või riidetükki.
tõttu segunevad ristiusu, paganausu ja nõukogude ajal väljakujunenud tavad. Kuid kindlasti on igale matuserongile iseloomulik ees kantav hauarist või -plaat, pärjad ja muusikasaade. Rongkäik läheb matuseautoni, kirst asetatakse sõidukisse jalad ees. Liikumise marsruut on tavaliselt matusekorraldajaga läbi mõeldud nii, et liikumine toimuks kogu aeg ühes suunas. Tagurdamist välditakse. Matuselistele jagatakse mustad leinalindid ning need pannakse enne rongkäigu alustamist autodele. Jäänud on ka komme hetkeks lahkunu elukohas või tema endise töökoha juures peatuda. Risti lõikamise tava ei ole enam linnades aktuaalne (Sala 2002: 34). Vanade eestlaste uskumuste kohaselt on matustele tulnud kogukonna järgmine surija esimese matuserongi vastutulijaga samast soost. Uskumuse tõttu annab surnu meessugulane ka tänapäeval esimesele matuserongile vastutulijale osa peietoidust. Rõuge, Hargla ja Urvaste
annaabi.ee 
