2. skle (tantsisklema, kõnnsiklema) 3. tle (arutlema, imetlema) 4. i (sähvima, kompima) 5. u laksuma, praksuma) 6. ki, -gi (ohkima, möögima) 7. ku, -gu (haukuma, näuguma) Momentannverbid väljendavad ühekordset tegevust. 1. ata (jõnksatama, niutsatama) 2. ahta (urahtama) Kontinuatiivverbid väljendavad pidevat kestvat tegevust. 1. ise (kolisema, sulisema) 2. tse (veritsema, nokitsema) 3. rda (ähvardama, leierdama) -sta o Tuletab noomenitest faktiivverbe -nda o Iseseisva liitena tuletab denominaalseid verbe -ne o Kõige sagedamini adjektiividest I TEGEVUSTULETISED -mine -ng -us -m -is -n -e -nd -u -ts
Koolide õppekavades toimus veel muutusi, seda siis reaalainete vähendamise ja sotsiaalteaduste propageerimise suunas, veel hakati tähelepanu pöörama ka aktiivsetele õppemeetoditele. Aktiivsete õppemeetodite eesmärk oli õpetada õpilased ise mõtlema, analüüsima, lahendusi ja seoseid leidma, kuna varasem õppekava ei soosinud õpilase mõtlemise arendamist. Õppemeetodeid peaks samas kasutama mitmekülgselt ja kindlat meetodit ei tohiks peale suruma ja nö leierdama hakata. Nõukogude Liidu ajal oli kõigil koolides samasugused õpikud, kuid iseseisvumisega hakkasid Eestis tekkima konkureerivad õppematerjalid ja õpikud. Tekkisid erinevad firmad (Koolibri ja Avita) , kes hakkasid koostama õpikuid, mis pidid vastama riiklikule õppekavale. Erinevate õpikutele teke andis koolidele valikuvõimaluse ja vabaduse valida oma koolile sobiv variant. Õpetajad saavad lähtuda oma vaatenurgast ja valida selle õpiku, mis haakub tema nägemise ja
annaabi.ee 
